Tootmises sõltub keskastmejuhi palgatase palju valdkonnast (näiteks elektroonika- ja metallitööstuses on see kõrgem kui toiduainetööstuses), kogemustest, firma suurusest (suuremates ettevõtetes reeglina palk kõrgem) kui ka sellest, kas ettevõte pakub allhanget või teeb lõpptoodangut. Suurtes teabemahukates (nt finantsvahendus-) firmades peab arvestama valdkonna üldise lugupeetavusega, spetsiifilisusega (konfidentsiaalsed andmed) ja nüüd ka sama valdkonna juhtide palgatasemetega meie kultuuriga tihedalt seotud naaberriikide sarnastes ettevõtetes. Kui ettevõtte asukohas on piisav personaliressurss, siis asukoht palgataset väga palju ei mõjuta. Kui aga keskastmejuht on vaja meelitada mujalt, käib tööl kaugemalt või on antud töökoha tõttu vahetanud elukohta, võib see oluliselt mõjutada pakutavat palgataset. Keskastmejuhi palgale võivad lisanduda kuu- ja kvartalipreemia, samuti vastavalt valdkonnale ja omandisuhtele preemiad plaanitäitmise ja kvaliteedi eest
D-sõna ei ole olnud analüütikute peamine point ega nende poolt pakutud tõenäoline stsenaarium või parim ravim. Eelkõige on soovitud juhtida tähelepanu asjaolule, et Balti majandused on juba mõnda aega tasakaalust väljas. Inflatsioon kappab ülikiiresti. Jooksevkonto puudujääk kasvab mühinal. Ootused palgakasvule ning kinnisvara hinnatõusule on olnud ebarealistlikud. Eksportijatel on üha raskem konkureerida ülekuumenenud siseturule suunatud firmade palgatasemetega. Mida on samal ajal teinud valitsus(ed)? Eelarveid on tehtud lõdva randmega. Valimiste põhiteema oli, kes suudab lubada suurema rahasumma. Heietatud on vajadusest üle minna teadmistepõhisele majandusele ilma midagi konkreetset ette võtmata. Hämatud on eurole mineku tähtaja kohta ning udutatud, et valitsus ei saa midagi teha inflatsiooni piiramiseks. Veelgi enam, samal ajal on peaaegu puudunud positiivsed ning kindlust suurendavad sõnumid!
kompensatsiooni kaotamine. Mina näen uues seaduses, seoses eelpool mainitud muudatustega, peamiseks probleemisk värske tööjõu äravoolamist. Noorel inimesel on tänapäeval väga raske alustada iseseisvat elu ja eelnimetatud soodustused oleksid suureks toeks. Võttes arvesse tänaseid kinnisvara hindasid ja aina süvenevat võimalikku majanduskriisi on noore inimese suurimaks mureks elukoha leidmine peale kodust lahkumist. Pangad on laenu andmisel rangeks muutunud, korterite hinnad on palgatasemetega võrreldes kallid. Üürimine on paljudele vastumeelne ning jäetakse viimaseks varijandiks. Loomulikult on see suhe väiksem väikelinnades, valdades ja omavalitsuste piirkondades, kus ka ametnikud teenistuvad. Suurimaks probleemiks on aga siiski Tallinn, kuhu on koondunud suurem osa ametnike. Uut seadust lugedes tekkis mul tunne, et noori, just ülikooli lõpetanud, värskete teadmistega, potensiaalseid ametnike tõrjutakse eemale. Muidugi peab selleks tööks olema kutsumus ja kõiksugused
annaabi.ee 
