c. Hindade alanemise d. Tootmismahu kokkutõmbumise Fiskaalpoliitika (eelarvepoliitika) a. Kasutab valitsussektori kulusid ja makse majanduse elavdamiseks b. Suurendab kaubavahetuse defitsiiti majanduskavu pidurdamiseks c. Vahendiks on intressimäärade alandamine d. Kasutab raha pakkumise vähendamist inflatsiooni alandamiseks Klassikalise majandusteooria kohaselt, kui hinnad ja palgad on paindlikud, siis täishõive tasakaal peale majanduslangust saavutatakse a. Eelnevaga võrreldes madalamal palgatasemel b. Ainult tänu tootlikuse kasvule c. Eelnevaga võrreldes kõrgemal hinna ja palgatasemel d. Kõrgemate intressimäärade tingimustes Keynes'i mudelis kogukulutused ei sisalda a. Valitsussektori kulutusi (G) b. Sääste (S) c. Tarbimiskulutusi (C) d. Investeerimiskulutusi (I) Keynes'i majandusteooria väidab, et a. valitsussektori tegevus tööpuudust ei mõjuta b. tööpuudust on võimalik kaotada läbi paindlike palkade c. tööpuudust vähendab maksude suurendamine d
Kuna raha pakkumise suurenedes langeb intressimäär, toob see kaasa investeerimisaktiivsuse ja eratarbimise hüppelise kasvu. Selle tagajärjel suureneb kiiresti ka kogunõudlus, mida joonisel märgib kõvera nihe uude asendisse AD1. Kui oletame, et hinna- ning palgatase lühiajaliselt ei muutu, siis uus kogunõudlus majandusliku buumi tingimustes oleks tasemel Q1 punktis E1. Suurendamaks veelgi toodangu mahtu, püüavad ettevõtted samal palgatasemel hõivata rohkem tööjõudu, võtta kasutusele rohkem tootmisvahendeid. Seega võib majandus olla lühiajaliselt tasakaalus ka situatsioonis, kus tootmismaht ületab potentsiaalset tootmismahu taset. Reaalses elus on sellisel juhul tegemist majanduse niinimetatud "ülekuumenemisega", kui kogunõudlus on lühiajaliselt äärmiselt kõrge Pikaajaliselt surub aga ressursside nõudlus üles ka nende hinnad.
See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb. Sissetuleku efekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid. Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele. Et vaba aeg on samuti normaalhüvis. Siis sissetuleku efekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb. Madalal palga tasemel domineerib asendusefekt ja palga tõus toob kaasa tööjõu pakkumise suurenemise. Kõrgemal palgatasemel hakkab domineerima sissetulekuefekt ning kõrgem palk vähendab tööjõu pakkumist. See on põhjuseks, miks tööjõu pakkumise kõver on tagasi kaarduv (vt. Joonis 10.5). Palgamäär S 0 Töö (tundi päevas) Joonis 10.5 Töö pakkumine Tööjõu turu pakkumise kõver saadakse kõigi individuaalsete tööjõu pakkumise kõverate summeerimise teel
annaabi.ee 
