aasta teises pooles ning 45%, et see tõuseb 2013. aastal. 2011. aasta mais prognoosis 19%, et nende palk tõuseb sama aasta teises pooles, 2012. aasta mais aga oli see näitaja 23%. Samas nende inimeste osakaal, kes arvavad, et nende 8 palk tõuseb tuleva aasta sees, on pisut langenud 2011. aasta mais prognoosis seda pool vastanuist, selle aasta mais aga oli sama näitaja 45%. Näeme nii selle uuringu tulemuste kui CV-Online'i süsteemi sisestatud palgaootuste statistika järgi, et inimeste palgatõusu ootused on suuresti seotud 2012. aastaga. Lisaks eelnevalt välja toodud arvulistele näitajatele on ka tööandjad tagasisidena nentinud, et 2012. aasta sees on hakatud tundma eelnevaga võrreldes oluliselt suuremat survet palkade tõstmiseks ning uute töötajate leidmine on muutunud senisest keerulisemaks.Uuringu tulemustest selgus veel, et hõivestaatus mõjutab oluliselt prognoosi palgamuutuste osas. Tabel 3.Allikas(CV Online).
sissetulekud jäävad alla poole määratletud miinimumist. Raha ei jätku normaalseks eluks vajalike vahendite soetamiseks. 1.2. Vaesuse põhjustajad Vaesuse suurim põhjustaja on ühiskonnas valitsev ebavõrdsus, mis leiab aset ka sugude vaheliselt. Kahjuks tänapäeval ei ole veel jõutud selleni, et meeste ning naiste palgad oleksid võrdsed. Naistel on raskem tööturul aktiivne olla ja tasuv töökoht leida, eritit juhul kui peres on väikene laps. Palgaootuste lõhe on üsna sarnane tegelikule palgalõhele – naiste ootused töö eest saadavale tasule on madalamad kui meestel ning seda ükskõik, millise nurga alt vaadatuna. Suur sooline palgaerinevus mõjutab lisaks naistele aga näiteks ka neid, kes on naise sissetulekust otseselt sõltuvad ehk eelkõige lapsi. Et Eestis on üksikvanemaks kahjuks enamasti naine (viimase rahvaloenduse andmetel moodustasid kõikidest üksikvanematest naised ligi 91%), mõjutab see otseselt üksikvanemaleibkondade
määr on const st pos nõudlussokk, mis viib tööpuuduse selle loomulikust määrast madalamale, toob kaasa inflatsiooni taseme kasvu · Kõvera kuju oleneb eeskätt tööturu tingimustest, "lame" -alanev töötus tõstab inflatsioonitaset vaid veidi, "järsk" tähendab vastupidist · kõverat nihutavad mitmed asjaolud: esmajoones pakkumisssokid, produktiivsuse kasv ja möödunud perioodi inflatsiooni ning palgaootuste vastastikune mõju; · Kõvera kompromissis võib esineda asümmeetria: alanev töötusemäär tõstab inflatsioonitaset, kuid kõrgem töötusemäär ei tarvitse inflatsiooni alandada; 44 · Kõver kirjeldab palku, töötaolekut ja inflatsiooni möödunud perioodi inflatsiooniga kohandumise protsessis.
annaabi.ee 
