Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 592 736 Muud teenindavad tegevused 412 512 Tabel 1. 2012. ja 2016. aasta keskmine netokuupalk töötaja kohta erinevatel tegevusaladel 5 Tabelist (vt tabel 1) on näha, et 2012. aastal kõige suurema keskmise netokuupalgaga valdkond Eestis on "Info ja side" palganumbriga 1131 eurot ning "Finants- ja kindlustustegevus" palganumbriga 1113 eurot. Kõige vähem palka saadakse valdkonnas "Muud teenindavad tegevused" palganumbriga 412 eurot. 2016. aastal kõige suurema keskmise netokuupalgaga valdkond Eestis on samuti "Info ja side" palganumbriga 1507 eurot ja "Finants- ja kindlustustegevus" palganumbriga 1465 eurot. Kõige vähem palka saadakse valdkonnas "Muud teenindavad tegevused". Selle valdkonna keskmiseks netokuupalgaks on 512 eurot.
preemia ning firma poolt pakutavad soodustused, tänapäeval sageli ka auto. Palgatöötaja asub tööle juba töötavasse ettevõttesse, muutub mutrikeseks suures(või väikeses) masinavärgis ja hakkab saama lepingus ettemääratud töötasu. Plussiks on väike vastutus, tuleb hoolt kanda ainult lepingus määratud tööülesannete eest. Palgatöölise eesmärk on tõusta karjääriredelil ja saada kõrgemat palka. Rikastumise võimalus on väike. Enamasti on fikseeritud palk ning palganumbriga kasvab ka riigile makstav maksusumma. Seega ainult palgatööga rikastuda ning finantsilist vabadust saavutada on küllaltki keerukas. Ausalt öeldes ei oskagi kohe kindlalt ennast kumbagi valdkonda sobitada. Mõlemal rollil on justkui potentsiaali, aga praegusel momendil kaldub vaekauss palgatöötaja variandi kasuks algkapitali, vajalike ressurside, ideede ning vajalike isikuomaduste puudumise tõttu.
toimunud. Üleüldse on ametite hindamine Eestis mõneti erinev teistest Euroopa riikidest. Näiteks ei tunnustata Eestis nn. „musta töö tegijat“, arvatakse, et inimene, kes töötab nö. lihtsamal tööpostil on seetõttu ka kindlasti teistest halvem, vähem haritud ja ise süüdi, et pole viitsinud õppida jne. Seevastu näiteks aga Skandinaaviamaades suhtutakse lihttöötegijasse mõistvamalt, samuti kannatab kättesaadava palganumbriga (küll mitte priisates, kuid siiski) ära elada. Eestis seevastu pole see mõeldav, sest üks keskmine klienditeenindaja saab heal juhul miinumumpalka, millest aga pole meie toidu- ja eluaseme hindade juures võimalik ära elada. Samal ajal kui pooled Eesti pered elavad vaesuses saavad meie tähtsad ninad (poliitikud) kolossaalset palka, kuid nende töö tulemusi pole kuskil eriti näha... Võiksid nad
Meedias oli hiljuti kajastatud uudis, et maailma majandusfoorumi iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse raporti andmeil moodustab Eestis naiste palk vaid 60% samasugust tööd tegevate meeste palgast ning Eesti on selle näitajaga 134 riigi seas 98. kohal. Näiteks võib meesarhitekt teenida palju rohkem raha sama töö eest kui naine, sest mees nõuab oma teenuste eest rohkem raha. Enamasti on selle põhjuseks see, et paljud naised on rahul selle palganumbriga, mis neile on antud - nad kas ei julge või ei oska enamat nõuda. Kindel on see, et sallivus on omandatav. Tolerantsuse õppimine algab perekonnas, kus me kasvame üles ning näeme enda ümber pidevalt, mis meie lähedastele meeldib, mis mitte ning mille suhtes nad on skeptilised. Teine elustaadium, kus puutume juba tugevamalt kokku sallivusega on kooliiga. Seal tuleb meil kõigil elada üle erinevad perioodid, kus me osaleme (kas tahtlikult või mitte) kellegi või millegi mitte sallimises
annaabi.ee 
