iseloomu ja stiili. Chicago 1922 rändas Armstron Chicagosse, kuhu teda kutsus õpetaja Joe Oliver, et liituda Kreooli Jazzi Bändiga. Oliveri bänd oli kõige mõjukam bänd Chicagos. 1924 lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, hakkas Armstrong mängima trompetit. Armstrong naasis Chicagosse aastal 1925. Pärast naisest lahkuminekut mängis Armstrong Al Capone partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks Earl Hinesiga. Pärast New Yorgi Connie Innis töötamist kolis Armstrong aastal 1930 Los Angelesse. Seal mängis ta New Cotton Clubis. 1931. aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Pärast mitut aastat rändamist jäi Louis aastal 1943 oma neljanda naise Lucille'iga elama Queensi New Yorgis. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis. Aastal 1964 salvestas ta oma läbi
Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. -täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. -Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest. Toimetustöö muutub kollektiivseks ja spetsialiseerub vastavalt sisemisele tööjaotusele. Anonüümsuse kadumine tõstab ajakirjanike tuntust, aga ka vastutust. Eestis: Esimese maailmasõja ajast 1920. aastateni. -Professionaalsete organisatsioonide asutamine: ajakirjandus hakkab funktsioneerima
Pilgatakse mehe füüsilisi nõrkusi. Nt et ei ole miniat, kes aitaks töid teha, kuna mees ei ole suutnud sigitada poega, kes naise võtaks. Kirjeldatakse ka naise kogemusi vägivaldse ja joodikust abielumehega. Küla ja elu armul: naiste kaebelaulud Paljudes kaebelauludes antakse naise kannatusele konkreetne, rasketele elutingimustele viitav seletus. Naise elutingimusteks on pere, kuulumine kas isa, venna, mehe või poja poolt kaitstavasse rühma. Töötada tuli palgalisena, või kui oli liiga nõrk siis kerjama. Kõige tuntum ja kaunim kaeberuno tüüp, nö "lagle-eleegia" kujutab mööda küla ringikäiva paluja-naise tundeid. Selles puudub meelekibedus, samuti enesekesksus. Naise võrdkujuks on veelinnud ja väikelinnud. Osades runodes tõuseb esile ka viha ja meelehärmi. Indiviidi tunded, traditsiooni kanal Suur osa lauludest on kollektiivne luule, mitte raportid indiviidi ainukordsetest elukogemustest
Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel. - täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid, ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus. - Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest. Toimetustöö muutub kollektiivseks ja spetsialiseerub vastavalt sisemisele tööjaotusele. Anonüümsuse kadumine tõstab ajakirjanike tuntust, aga ka vastutust. Eestis: Esimese maailmasõja ajast 1920. aastateni. - Professionaalsete organisatsioonide asutamine: ajakirjandus hakkab
annaabi.ee 
