Tegevusalade lõikes oli palgakasv laiapõhjaline, kuid esile võib tõsta ehituse ning veonduse ja laonduse tegevusala, kus konkurents välismaiste tööandjatega on iseäranis tugev. Välismaistele omanikele kuuluvates ettevõtetes kasvas palk 10,2%, Eesti eraettevõtetes 7,3%. Reaalpalk oli hooajalisi tegureid arvestades ligilähedane kriisieelse aja tipule 2008. aasta esimeses kvartalis. Kuigi palkade kasvu kiirenemisse panustasid sel aastal nii alampalga tõus kui ka avaliku sektori palgakokkulepped, hoiab kvartaliarvestuses palgakasvu kiirena vaba tööjõu, eriti kvalifitseeritud töökäte nappus. Kriisieelse ajaga võrreldes on töötuse määr praegu kõrgem, kuid see on suuresti tingitud inimeste aktiivsemast osalemisest tööturul. Kui praegu oleks tööjõus osalemine kriisieelsel tasemel, jääks töötuse määr 8% asemel 4,6% juurde. Jõudsalt on kahanenud ka töötute arv ühe vaba töökoha kohta.
Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias võetakse aluseks mingi maksusumma ja püstitatakse küsimus: kuidas jaotada see summa parimal viisil üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Hinnasuhete suhtes neutraalne maks ei ole reaalselt rakendatav. Seega küsitakse, milline oleks paremuselt teine lahendus. Maksuintsidentsi teooria – kes tegelikult kannab maksukoormust
13 Nordhaus arvab, et tsükleid põhjustab valitsuse motivatsioon kujundada soodne majandusolukord just valimiste ajaks. Valimistevahelisel ajal lepib valitsus kriisiga, mida valimisaegne soodne olukord võib kaasa tuua. Hibbs arvab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid (vasakpoolne või parempoolne). Alesina ja Rosenthal leiavad, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 57. Milles seisneb anarhia majanduslik olemus ja selle puuduste ületamise vajadus avaliku sektori tekkepõhjusena? Anarhia majanduslik olemus seisneb selles, et puudub avalik sektor koos oma institutsioonide ja maksudega. Igaüks võib vabalt enda heaksarvamise kohaselt tegutseda ka siis, kui see tegevus teiste soovidega vastuolus on: indiviidil on täielik vabadus. See aga
annaabi.ee 
