Dionysose terveks ravis. Dionysose teine nimi oli Bakchos ning tema rooma vaste oli Bacchus. Kuigi Dionysos ei kuulunud olümplaste hulka, armastas teda rahvas väga sest ta oli ju veinijumal, kuna vein on joovastav jook aitas ta unustada argimured. Just Dionysose austamise kobestikust tekkis draamakunst. Dionüüsideks nimetati Dionysose auks peetud pidustusi. Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''. Athena emaks on Zeusi esimene abikaasa Metis. Vanakreeka autorite kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares. Athena eriliseks soosikuks oli Odysseus, kes poleks kunagi saatusliku Trooja hobuse ehitamise peale tulnud. Kui Odysseust hakkas kojuminekul takistama Poseidon, päästis ikka Athena oma lemmiku surma küüsist
Kreeka harjutamis- ja võistluspaikades maksimaalselt kasutatud. Parimad harjutamis- ja võistluspaigad rajati Ateenas juba V sajandil e.m.a. Tollal oli kolm suurt ja kuulsat kohta, mis kõik asusid looduslikult suurepärastes paikades. Kõigil neil olid suured maa-alad, mitmesugused hästikorrastatud väljakud ja vajalikud ehitused. Kogu seda komplekti nimetati gümnaasiumiks. Gümnaasiumide eelkäijaks olid palestrad- maadluskoolid ning algul nad erinesid loodavatest gümnaasiumidest, asudes teineteisest lahus, hiljem aga ühinesid. Palestra kujunes iga gümnaasiumi lahutamatuks osaks. Varasemal ajajärgul lepiti lihtsamate baasidega: väiksemad väljakud, väikesed ehitused (siseruumid). Aja jooksul need aga täiustused ja juba V sajandil e.m.a. olid need arhitektuuriliselt täiuslikud
seadusetundmist, tantsu ja maadlust, viidi läbi sõjalis- kehalist ettevalmistust Retoorikakoolid (15- 19aastastele) olid grammatika-koolide jätkuks, neis valmistati ette ametnikke. Õpetati poliitikat, filosoofiat, kirjandust, õigusteadust, matemaatikat, muusikat Vana-Rooma kehaline kasvatus: 1)Sõjalis-kehaline kasvatus, ettevalmistus sõjategevuseks. Võisteldi rituaalsetel pidustustel ja tseremooniatel. Lõuna-Itaalias tegutsesid palestrad ja gümnaasiumis, kus harjutati kreeklasele omaseid harjutusi (jooksmine, ratsutamine, kaarikusõit, mõõgavõitlus, maadlus, sõjatantsud) 2)Sõjaline-kehalis kasvatus spets sõjaväelaagrites. Treeniti: jooksmist, hüppeid, takistuste ületamis, kiirrännakuid(30-40km kandes 25-30kg varustust 6km/h). Ülemklassi kehalised harjutused meelelahutuseks: joosti, hüpati, pallimängud, jahtimine ja kalapüük. Aia- ja põllutööd. Lihtrahvas võis vaatemänge vaatama minna(gladiaatorid) ja
annaabi.ee 
