juures olevail palestikel kujutatakse stseene Kristuse sünnist ja lapsepõlvest: paremal Maarja kuulutus ja külastus ning vasakul templisse toomine. Need kaheksa erineval ajal valminud figuuri kuuluvad 13. Sajandi prantsuse skulptuuri meistriteoste hulka. Visitatsiooni kujutav kuulus seeria, kahe raseda naise, Maarja ja Eliisabeti kohutmine, on vormilisest küljest keskaegse antiigist inspireeritud skulptuuri kõrgem tase. Naised seisavad kontraposti võttele iseloomulikes poosides palestike sammaste ees, millele nad üksnes kergelt toetuvad. Vanem naine, Eliisabet, viipab tervituseks, kuid näib ootavat, kuni Maarja pöördub tema poole. Nende rõivad lao tuvad keha ümber sügavate liikumist tulvil voltidena. Mainitud kahe figuuri ja nende kõrval paikneva ettekuulutuse stseeni Neitsi ning vastasoleval uksepõsel kujutatud templisse toomise stseeni Siimeoni vahel on terav stilistiline kontrast. Antud figuuride liikuvus on vähemmärgatav ning pigem rõhutatakse vertikaalsust
Rae esindushoonet katab teravnurksete otsaviiludega kõrge sadulkatus. Peafassaad on pööratud põhja, endise turuväljaku poole ning toetub esimese korruse kõrgusele lahtisele võlvitud kaaristule. Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Lisaks veel veesüliti - vihmaveerenni lõpposa (nokk), millele gooti ajastul anti avatud suuga fantastilise loomapea kuju.Praeguseks on Tallinna Raekoda ainuke säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? 1325 aastal täideti Ülemiste veega. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri
hilisrenessanslik kiiver. Väljakule pööratud peafassaad toetub I korruse kõrgusele ja hoone pikkusest u. kolmveerandi moodustavale lahtisele võlvkaaristusele, mis lääne otsas lõppeb peasissepääsuesise tuulekojaga. Suhteliselt kitsad nelinurksed aknaavad paiknevad vastavalt hoone ruumijaotusele. Kontrastiks määrdekrohviga kaetud suurtele seinapindadele on hoone välimust mitmekesistatud töödeldud peadetailidega. Teravkaarne peaportaaal on 2-astmeline, sirge talumiga palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Lõunafassad vähevaadeldava tagaseinana ei ole kujundatud. Kujunduse ja valgusavadeta on jäänud see juba ehitusajast sultuna seisma. Enamik tarberuume paiknes keldris ja I korrusel. Neist lääne poolsed pikk 3-lööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal on ehituslaadilt identsed: ühesuguseid ümarkaarseid servjoonvõlve kannavad üksteisele sarnased servatud nurkadega 4-tahulised piilarid
aastat olid aknad gooti stiilile omaselt teravkaarega. Sakmeline kaitserinnatis on dekoratiivne ja mitmete töödeldud paedetailidega (aknaavad, nurgakvaadrid ja nisside raamistused). Tänapäevasel raekojal on üheks kauniks detailiks kaitserinnatises olevad 17. sajandi keskpaigas lisatud lohepeadega vasest veesülitid ning renesanss-stiilis raidreljeef aastast 1629., kus kujutatud on õigusjumalanna Justitiat. Teravkaarne peaportaal on kaheastmeline, sirge talumiga ja palestike ning arhivoldi osas ühtse ümarturbaga profileeritud. Võrreldes põhjafassadiga on lõunafassad väga lihtsa välimusega vähevaadeldava tagaseinana ei ole see kujundatud. Samuti on kujundamata ja valgusavadeta idafassad.5 Enamik tarberuume paiknes keldris ja esimesel korrusel. Neist läänepoolsed: pikk kolmelööviline keldrisaal ja kaks võlvitud ruumi selle kohal olid ehituslaadilt identsed:
annaabi.ee 
