kaliifi, kes siis peaks uut usku hakkama levitama. Peale Muhamedi oli kokku 4 valitud kaliifi, enne kui islami riik stabiliseerus. 6.1 Abu Bakr, esimene kaliif ( 632-634 ) Abu Bakr esimeseks ülesandeks sai ühendada araablased ühe usu alla. Prohveti ajal Abu Bakr edukalt lämmatas beduiinide vastuhakud. Beduiinid olid paganausulised ja islami maksüstem oli neile vastumeelne. Tema juhtimesel jõudsid muslimite väed Lõuna-Iraagini ja Palestiinani. (Schimmel 2001:23-30) 6.2 Umar (634 644 ) Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks järglaseks Umari. Umar tõi kohe uue mõiste kaliifi tähendusele. Kaliif ei ole mitte ainult poliitiline liider vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt piire laiendama. Umari ajal olid sõjaretked silmapaistvat edukad: 635 vallutati Damaskus , 639 641 alistati Egiptus ja 640 644 Iraan. Sassanite impeerium vastu ja Umaril õnnestus 636
saj Nebukadnetsar II: 7/6.saj iseseisvunud Babüloonia kuningas, kes alistas ründava Egiptuse väe. Jõudis Egiptuse piirini, purustas Jeruusalemma ning küüditas sealt juudid ,,Paabeli vangipõli". Alistas kõik Assüüria valdused. 10) Iraan ja Pärsia impeerium 6-4. saj Kyros II Suur: 6.saj Pärsia impeeriumi rajaja. Võitis Meediat, vallutas Lüüdia ja Kreeka linnad Anatoolia rannikul. Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20- ks satraabiks, lõi uue keskusena Persepolise, kuhu ehitas uhke lossi. Ehitas kanali Punase mere ja Niiluse vahele. 490.a eKr Maratoni lahing: sai Ateenalt lüüa. Xerxes: 5.saj 480
,,riigirajajate" elulugudele), kuid Kyrose võit Meedia üle on teada ka Mesopotaamia allikatest ja väärib usaldamist; see leidis aset u. 550. a. Kyros osutus erakordselt edukaks valitsejaks. 547-6. a. vallutas ta Lüüdia ja alistas seejärel ka kreeka linnad Anatoolia läänerannikul. 539. a. järgnes edukas rünnak Babüloonia Nabonaidi vastu, mis tõi pärslaste võimu alla kõik Babüloonia valdused Mesopotaamiast Palestiinani. Teiste seas tunnistasid Kyrose võimu ka Foiniikia linnad, mis moodustasid edaspidi Pärsia laevastiku peajõu. Mesopotaamias esines Kyros Marduki kaitsjana, kasutades ära jumalat mittesoosinud Nabonaidi ebapopulaarsust, ja pälvis seetõttu vähemalt Marduki preestrite poolehoiu. Ka vanatestamentlik pärimus suhtub Kyrosesse hästi, sest kuningas lubas juutidel naasta Mesopotaamiast oma ajaloolisele kodumaale, võimaldas neil taastada Jahve templi ja möönis ulatusliku
annaabi.ee 
