.................6 5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga ...........................................................................7 6. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 7. Kasutatud kirjandus.........................................................................................................9 1 1. Sissejuhatus Paleotseeni-Eotseeni piir (~ 55.5 Ma) on tähistatud globaalse süsinikuringe muutustega maailmameres ja atmosfääris. Need muutused on seotud järsku ja massilise süsiniku sissekandega maailma süsteemi, mis omakorda põhjustas globaalset soojenemist. Seda sündmust nimetatakse Paleotseeni-Eotseeni termaalseks maksimumiks (PETM). PETM-i iseloomustab märkimisväärne (>3.0 ) negatiivne süsiniku isotoopkoosseisu muutus (CIE), mida on tuvastatud nii mere kui ka maismaa fossiilidel (Koch et al
vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa ja Madagaskar; aklimatiseeritud on jäneselisi Austraalias, Uus-Meremaal ja paljudel ookeanisaartel. Nüüdisaegseid liike on ligi 60; nad koondatakse kahte sugukonda: jäneslased (Leporidae) ja viiksjäneslased ( Lagomyidae). (3) Jäneseliste kõige suuremateks vaenlasteks on paljud röövloomad: rebased, ilvesed, samuti röövlinnud, kuid ka hulkuvad koerad ja kassid
liiva kaevuda peale väljauhtumist. Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi, mis leidis aset Paleogeenis, oli rohumaade teke. Ehkki need tavaliselt madalakasvulised õistaimed olid olemas enne Paleotseeni lõppu, ei saavutanud nad oma õitsengut enne Hilis-Oligotseeni ja Miotseeni. Rohu levik soodustas suurte rohusööjate arengut. Kuna rohi kasvas ja taastus kiiresti oli ta võimeline toitma raskeid rohusööjaid ja levma kiiresti üle maa moodustades avaraid rohumaid. Võib öelda, et imetajad pärisid maailma dinosaurustelt, evolutsioneerudes märkimisväärselt kiiresti Vara-Kainosoikumis. Arvatavasti tegid mõlemad läbi võitluse
sadamaisse. Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. Seetõttu on ookeani pinnatemperatuur aasta ringi pisut alla merevee jäätumistemperatuuri. Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 1020 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel Apectodinium augustum, mis nõuavad pinnatemperatuuri üle 22 °C. Põhja Jäämere elukad Peamise organismide hulga moodustavad Arktika ookeanis vetikad, mis on kohanenud eluga külmas vees ja isegi jääl. Mereloomade toiduahela aluseks on polaarvetes plankton. Plankton on vees hõljuvate
annaabi.ee 
