SÜSTEEM ühendus või tervik; paljudest osadest koosnev tervik. 1. AVATUD tihedasti kokku seotud teiste süsteemidega.(inimene) 2. SULETUD ümbritsev keskkond eriti ei mõjuta(päikesesüsteem) 3. STAATILINE aja jooksul eriti ei muutua(päikesesüsteem) 4. DÜNAAMILINE ajas muutuvad süsteemid. ENERGIALIIGID 1. Mehaaniline energia Potensiaalne energia Kineetiline energia 2. Soojusenergia 3. Keemiline energia 4. Elektromagnetiline energia 5. Tuumaenergia PÄIKESESÜSTEEMI TEKKEHÜPOTEESID 1. Katastroofihüpotees - Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem päikese ainesest. 2. Olemasolevasse päikesesse langes täht või komeet. 3. Planeetide aines rebiti päikesest välja teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. 4. Nebulaarhüpotees planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest e. Gaasipilvest/tolmust. · Algas U. 5 mlrd aastat tagasi. ...
Pindalalise ehk lateraalse pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt iga ssuunas kuni väljakiildumiseni või põikse kontaktini settebasseini äärel Põiksete suhete meetod horisontaalselt lasuvaid kihte lõikavad murrangud ja intrusioonid on nooremad kui nende ümbriskimid Suletiste ehk võõrkehade meetod settekihis leiduvad kivimite tükid ja suletised ja vanemad kui vaadeldav settekiht Paleontoloogiline meetod paleontoloogiline meetod lähtub organismide evolutsiooni kodumatusest. Sarnaste iseloomulike tunnuste ja omadustega kivimkihid liigestatakse stratigraafilisteks üksusteks. Ühikute süsteemid: kronostratigraafilised ühikud(ainus kriteerium on aeg, ideaalne juhus) geokronoloogilised ühikud litostratigraafilised ühikud(eraldatakse kivimite litoloogilise koostise järgi) kihtkond, kihistu, kihistik ja kiht
neid ümbritsevate settekivimite vanuselisi suhteid. Nt. kuna laiguti Soomes säilinud Proteorozoikumi ealised Jotniumi liivakivid sisaldavad rabakivi plutoonidest erodeeritud kivimitükke, siis võib väita, et need liivakivid on nooremad kui rabakivide plutoonid, mis moodustusid u. 1.4-1.7 Ga tagasi. NB! rabakivid moodustuvad magma aeglasel tardumisel u. 1.5-2 km sügavusel maakoores ... st. Jotniumi liivakivide moodustumise ajaks oli erosioonisügavuse ulatus juba vähemalt 1.5 km (6)paleontoloogiline meetod - Stratigraafia alguspäevil 17. sajandil peeti igat ruumiliselt pidevat kihti iseenesestmõistetavalt ka üheaegseks, teisisõnu, kihtide superpositsiooni loeti piiramatult kehtivaks. Niisuguse lähenemise heaks näiteks on inglise mäeinseneri W. Smithi reegel (protseduur), mille kohaselt on igal kihil ainult temale omased kivistised nn juhtkivistised (index fossils), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 5
Pindalalise pidevuse printsiip settekiht ulatub pidevana lateraalselt igas suunas kuni väljakiildumiseni. See annab võimaluse võrrelda eri kohtades toimunud sündmusi ajaliselt. Kiht on tekkinud kõikjal ühel ajal. Põiksete suhte meetod horisontaal- ja kallutatud lasuvuses kihte lõikavad murrangud/intrusioonid(nt. Daigid) on nooremad kui ümbriskivimid. Suletiste meetod mingis settekihis leiduvad kivimite fragmendid on vanemad kui vaadeldav settekiht. Paleontoloogiline meetod . Smithi protseduur igal settekihil on ainult temale omased kivistised (juhtkivistised), millede püsiv järjestus mistahes läbilõikes lubab neid sisaldavaid kihte vanuseliselt korrastada. 11 Seda meetodit segab aga see, et mõnede eluvormide elupaik võib aja jooksul muutuda(nt järve veetase muutub vms) ja sellega muutub ka organismi fossiliseerumise koht ja kihi suhteline sügavus. (koosluste migratsioon)
120. Fossiilse tõendusmaterjali hindamise juures on üpris tähtsaks mõisteks leiu täiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja põhimõtteid, mida me aga vaatluse alla ei võta. Eelkõige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal üksikjuhul üsna haruldane protsess. MAKROEVOLUTSIOONILISED MUUTUSED Makroevolutsioonilisi muutusi saab põhjalikult vaadelda eelkõige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetõttu on heaks näiteks mammaalide kujunemine reptiilidest. Makromuutus on üpris selge väga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne. Samas on muidugi tunnuseid, mid ei ole muutunud - selgroogsus, neljajalgsus jne. Kaasajal peetakse esimesteks mammaalideks Triiase-Juura piiril elanud morganukodonte - seega ca 200 MAT. Neil oli mammaali lõualuu ja hammastus
annaabi.ee 
