Gastronoomia alla läheb absoluutselt kõik , mis puutub toitu. Alustades inimeste toitumisharjumustest , lõpetades eri riikide väljendusviisiga rahvuslikus köögis. Sellel teemal on niipalju nüansse ,et isegi ei tea kust alustada! Üritan selle töö vältel tuua välja filosoofilised ja ajaloolised punktid eri maade kokakunstist ja eluviisides. Töö esimeses osas võtan läbi toidus peituva filosoofia ja näited antiikajastust ning ka paleoliitilisest ( varasem kiviaeg )ajastust. Teises osas võtame läbi gastronoomia rolli erinevate maade traditsiooniliste köökide moodustumisel ning tegurdamisel. Kolmandas osas püüan võtta lühidalt ja arusaadavalt kokku tänapäeva modernsse gastonoomia ja maailmaköögi. 3 Toidu definitsioon Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest
nad on kuni 10 000 a. vanad. Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest. Sellest ajastust on pärit ka esimesed hoonete seintelt leitud seinamaalid, mis leiti Türgist Ankara lähedasest Catal Hüyük'ist, kus pärineb ka kõige vanem teada olev maakaart, kust algab kartograafia ajalugu ning Catal Hüyük on rajatud umbes 6500 eKr. Catal Hüyük'is kasutati majade katuseid käimiseks ning majadesse siseneti samuti katuse kaudu. Katused olid lamedad. Catal Hüyükis oli kõrgelt arenenud põllumaj ja karjakasvatus.
Ülempaleoliitikumist pärit telgilaadse maja jäänused on aga leitud Prantsusmaalt. See on dateeritud 15 00010 000 eKr ning pärineb seega Madeleine kultuurist. Hoone puitkarkassi katsid loomanahad, alt hoidsid neid nahku paigal kivid. Hoone keskel oli koldekoht; maja ümbert leiti kivist tööriistu ja nende valmistamisel üle jäänud kivikilde. 29 Paleoliitiline kunst Harilikult peetakse paleoliitilisest kunstist rääkides silmas siiski hilispaleoliitilisi, Homo sapiens sapiensiga seotud töid. Viimastel aastatel on Bulgaariast Kozarnika koopast leitud võimalik u 1,2 miljoni aasta vanune kitse- või antiloobilaadsele imetaja luu, millele on tõmmatud rida paralleelseid sooni. Sellised lühikesed paralleelsed soonekesed ei saa aga olla tekkinud looma tapmisel ega ka liha lõikamisel, sest neist töödest ei jää nii