Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja maa järk-järgult mere alt vabanes, arenesid välja muld- ja taimkate ning kujunes inimasustus.
järvemuda), meresetted (liiv, rannakruus), jääjärvelised setted (levivad Eestis laialdasel alal, liiv, saviliiv ja viirsavi), liustikujõesetted (moodustavad sandureid, oose, mõhnu ja deltasid, liiv ja kruus), liustikusetted · 08.10 Eesti maastikud Ida-Eesti maastikuvaldkond Tunnusjooned · Tuumalaks on veekogu: Peipsi-Pihkva järv · Osa maasitkuvaldkonnast on väljaspool Eestit · Taigavööndi ääreala · Peipsi nõoga seotud paleogeograafiline areng · Tektooniliselt suuremas osas langev ala Peipsi järv valgub lõunasse · Lähiskontinentaalne kliima (ka Pepsi järve mõju) · Aastaaegade selge vaheldumine · Suur soostumine · Kõrgeimad sisemaised luited · Venepärased tänavkülad venepärase kultuuri olemasolu · Männimetsade domineerimine Alutaguse · Piiritlemine on olnud suhteliselt ühtne o Jõhvi kõrgustik
Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud, sootasandikud; b) liigestatud reljeefiga aladel: voorestikud, mõhnastikud, oosistikud,
annaabi.ee 
