järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. · Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: · uurib fossiile · Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus
2)keemiline-anorg.üh teke,biomolekulide teke,polümeersete üh.teke 3)bioloogiline-elu areng inimeseni 4)sotsiaalne De Lamarck-1809 Zooloogia filosoofia Elu tekib isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Muutused on otstarbekohased,muutused päranduvad järglastele. Darwin-1859 Liikide tekkimisest Muutused toimuvad teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Looduslik valik, olelusvõitlus, inviduaalsed omadused EVOLUTSIOONITÕENDID: *fossiilid *vahevormide olemasolu----palentoloogilised andmed *geneetililse info võrdlus *anatoomilised võrdlused *molekulaarne *tõu ja sordiaretus *biograaafia andmed *atanismid-eellaste tunnused Homoloogilised organid- ehituse poolest sarnased organid, kuid funktsiooni poolest erinevad-jäsemeluud Mandunud elemendid-mandunud ja talituselt tähtsusetud elundid Pseudogeenid-mittekodeerivad nukleotiidjärjestused(normaalsete geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad) Iga geeni genoomis on talletatud info tema evol.arengust e fülogeneesist
puudusid tõelised lehed ja juured. *280-360-HIIGLASLIK:SÕNAJALGT:paljun.eostega,tõelised lehed-fotosünt; mulla teke taimejäänuste lagunemisesr ja kivimite murenemisest *300-350-PALJASSEEMNET.paljunemine seemnetega *100-130-KATTESEEMNET.õite ja viljade esinemine LOOMAD: 400- LÜLIJALGSED 395-345-KAHEPAIKSED-paljunemine vees,elavad maismaal 280-300 ROOMAJAD-kehasisene viljastumine 200 Imetajad-püsisoojasus,areng emaüsas 150-Linnud-lennuvõime,püsisoojasus Evolutsiooni tõendid: Palentoloogilised leiud-maakoore kivististet leidub möödunud aegade elanud organismide jäänuseid. Organite homoloogsus- elundite põhiehituse sarnasus. Selgroog.jäsemed erin.homoloogilistest luudest. Rudimendid-jäänukelund,mida pole vaja.(tarkusehamb,ussripik,õnraluu) Biogen.reegel-isendi arengu algeetappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud. Molekulaarbiol.võrdlus-mida sarnasemad org.ehit ja eluviisilt, seda suurem sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. Evoluts.teooriad: J
riikluse ja tehnol. Areng 3. Keem. evo. Etapid 1. bio. Monomeeride teke 2. bio. Polümeeride teke 3. polümeermolekulide oragniseerumine rakutaolisteks süsteemideks.(läheb üle keem.lt bio.le evolutsioonile) 4. Mikrokerad on aminohapete segu kuumutamisel tekkinud polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad kerajaid struktuure 5. Stanley Millery katse tõestab et Maa varajases atmosfääris olnud gaasid suudavad muutuda aminohapeteks. 6. Evol. Tõendid 1. palentoloogilised tõendid(fossiilide otsimine ja võrdlemine) 2. kivististe vanuse määramine(geokronoloogia, suhteline vanus, absoluutne vanus) 3. võrdlusmeetod(anatoomiline võrdlus, mandunud elundid, embrüonaalne areng) 4. geneetiline võrdlus molekulaargeneetiliste meetodite kasutamine 5. kultuurtaimed ja -loomad 6. biogeograafilised tõendid 7. Homoloogia on ehitusplaani poolest sarnased organid (loomadel on kõik samad luud aga natuke erinevad ja mandunud elundid) 8
................................................ Lamarck põhjendas evolutsioonilst progressi täiustumistungi ja kohanemisvõimega organismidele omase ....................... Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest Looduslikuks valikuks ............................................... Palentoloogilised andmed näitavad organismivormide Elu ja arengut .............................. Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes ............................ Keemiline evolutsioon. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ................................... Ribisüümideks Eukarüootsed rakud tekkisid ........................ teel. endosümbioosi
1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näidanud, et banaanitaimi kultiveeritakse tõenäoliselt 7000, võimalik, et ka juba 10 000 aastat. Kagu- Aasiast levitati banaan Indiasse, mille kohta on kirjalikud andmed paalikeelses budistlikus pühakirjas 6. sajandist eKr. Edasi levitasid inimesed banaane Madagaskarile ja sealt Aafrika mandrile, kus banaanid levisid elevandiluu- ja orjakaupmeeste vahendusel idarannikult läänerannikuni. 1402. aastal avastasid Portugali meremehed banaanid Guineast ning hakkasid
teadus , mis uurib kivistunud jäänuseid (fossiile) , nende arenemist ja elutegevust. · Säilivad: loomade skeletiluud, tigude kojad, taimede seemned ja lehed. · Kuidas? · Surnud orgaanilised ained pidid mattuma mineraalainetega. · Peale kivististe on leitud ka jäänuseid: · Merevaigust mis ei ole midagi muud kui okaspuude kivistunud vaik · Liustikud · Vulkaaniline tuhk · Palentoloogia · Palentoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. · Mida vanemad on kihid, seda lihtsama ehitusega on organismide jäänused. · Kivimite vanus tehakse kindlaks radioaktiivsete elementi põhjal . Kasutatakse 236 U (uraan) lagunemist uurides. · Igal radioaktiivsel elemendil on oma poolestusaeg, nt U 4,5 miljonit aastat. 3 Sarnasus erinevate liikide vahel
järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus seda takistavatest teguritest. • Looduslik valik Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. • Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2. Palentoloogilised tõendid: • uurib fossiile • Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetodid: 1. Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid. Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja – kuid on vajalikud teistele loomadele. 2. Embrüonaalse arengu võrdlus
Geenitehnoloogia (geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel). Meditsiin, valiku väljalülitamine, pärilikkuse muutmine, ravi, diagnoos, pärilike omaduste muutmine, toit. Evolutsiooni tõendid: Geoloogilised (eri kihtide kivistised). Anatoomilised (homoloogilised ja rudimentaalsed elundid, looted). Keemilised (koostise võrdlus). Biogeograafilised ja ökoloogilised (liikide levik). Aretuspraktika (kultuurtaimed ja koduloomad). Palentoloogilised. Populatsioon on väikseim evolutsioonilise muutlikkusega rühm. Selle isenditel on sarnased tunnused mille püsimist soodustavad ruumiline eraldatus, omavahel vabalt ristumine. Geenifond kõik populatsioonis olevad geenid ja alleelid. Geneetiline struktuur erinevate geenide ja alleelide suhteline sagedus, selle muutused on evolutsioonilise muutuse aluseks. Struktuuri muutuste aluseks on mutatsioonid. Geenmutatsioonid (hälve geeni sees, tekivad uued geenid või alleelid).
annaabi.ee 
