observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed Tavaks oli püstitada steele - nikerdatud kivisambaid oluliste sündmuste tähistamiseks Säilinud on ka värvikirevaid seinamaale Nii deformeeriti maaja ülikute kolpa, et saavutada õilis kotkaprofiil Õigeid võlve maajad laduda ei osanud. Selle asemel kasutati pseudovõlvi Tikali Suur Väljak templipüramiidiga Raidkirjade püramiid Palenques - üks väheseid Ameerika püramiide milles on hauakamber Kukulcani (Quetzalcoatli) püramiid Chichen-Itzas, maaja-tolteegi kultuuri pealinnas Palee Palenques Pallimängustaadion Chichen-Itzas Steel Asteegid 14. ja 15. sajandil ühendasid asteegid suure osa praegusest Mehhikost üheks impeeriumiks, alistamata jäid ainult maajad Kui hispaanlased 1521. aastal nende pealinna Tenochtitlani (asus praeguse Mexico
topograafia. Kesk- Petèni stiil Selle stiili eeskujuks võib pidada Tikali linna, kus asub kuus väga suurt püramiidplatvormi ning kõigil neil asub lihtne , ühe uksega ja katuselakaga tempel. Stiilile on iseloomulik suurtest kiviplokkidest konstruktsioonid. Hooneid saadavad tavaliselt steelid ja altarikompleksid, valitsejate ja jumalate baraljeefid kaunistavad silluseid, katuselakku ning templite ja paleede fassaadi ülaosa. Usumacinta stiil Usumacinta linnades: Palenques ja Yaxchilànis, kasutati leidlikumalt võlvi, mis võimaldas ehitada seinad õhematena ning lõhkuda templifassaadi kolme või rohkema ukseavaga. Paleedel oli mitu kaaristulaadset sissepääsu, mille rajamisel kasutati küll võlvi asemel ennekõike silluseid. Mõnes linna, näiteks Palenques, jõuti stuki kasutamisel erakordse tasemeni ning tugisambad ja ehitiste ülaosad kaeti valitsejate ja jumalate imetlemisväärsete skulptuuridega. Paljudes linnades
mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. Umbes 12. sajandil jõudsid maajade juurde tolteegid ja kaks kultuuri sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Tikali Suur Väljak Raidkirjade püramiid Kukulcani templipüramiidiga Palenques - üks (Quetzalcoatli) väheseid Ameerika püramiid Chichen- püramiide milles on Itzas, maaja-tolteegi hauakamber kultuuri pealinnas Maaja linnade keskustes kõrgusid templipüramiidid, asusid valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Tavaks oli püstitada steele -
Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15. Traagilise võitluse järel Hispaanlastega, kes häsvitasid kõik mis ette jäi. Mälestised on meie päevi säilinud ainult tänu sellele, et vallutajad neid üles ei leidnud.
tähendab tõlkes „Suur Vesi“. Arvatakse, et see nimi viitab kosmose sünnikohale ürgmerest. (Foster 2002: 251) 20. sajandil levinud turism muutis Palenque üheks tuntuimaks maiade linnaks, kuigi see ei olnud omal ajal ei suurim ega ka võimsaim. Ometi on selle erakordselt kauni skulptuuri- ja arhitektuuristiili kaudu hakatud defineerima maia kunsti tippaega. Muistsete maiade linnade tseremoniaalsed keskused kujutasid endast jumalate elupaika, nii ka Palenques, kus loomise ja valitsemise teemaga on läbi põimunud nii skulptuurid kui ka tekstid. (Foster 2002: 251, 169) Märkimisväärseim vaatamisväärsus Palenques on Risti grupp (Vaata templeid lisa 2). Suurel kõrgendatud väljakul asuvad kolm püramiid-templit – Päikese tempel, Risti tempel ja Lehisristi tempel. Need kolm templit sümboliseerivad loomist, nende tekstid kõnelevad loomisjumalate sünnist ning teevad selgeks valitsejate ja jumalate paralleelse eksistentsi.(Foster 2002: 251)
annaabi.ee 
