Kleoparta eluloost, mängib nimiosa alati väga kaunis näitlejatar. Tegelikult ei olnud ta nii ilus midagi. Kaasaegsetel kujutistel näeme suuri silmi, pikka kõverat nina ja taanduvat lõuga. Ilu ei ole erootilise köitvuse seisukohast sugugi nii tähtis, nagu arvatakse. Tollel ajal peeti Kleopatrat kütkestavaks ja hõrgult meeleliseks. Tal oli võimalus avaldada oma austajatele muljet idamaa imedega- Niiluse-äärse hõõguva päikese, eksootiliste õite ja viljadega ning luksuslike paleedega. Oma osa oli siiski ka tema ellusuhtumisel: armastus oli tema jaoks küll alati poliitika, kuid ta oskas seda kõike muud unustades nautida ja pühitseda. Kirgliku idamaalanna poolt hullutatud roomlastele, kes olid hoopis ratsionaalsemad ja jahedamad, ei saanud oma naise poolt iial osaks säärast kirge. Paljud ei suutnud sellisele kirele vastu panna ja alistusid vastupanuta. 4
merevaik, korallid, pigisüsi ja ka savinõusi.4 Terrakotast matuseurn5 TEOTIHUACANI KULTUUR 150 a eKr- 750 a pKr Teotihuacan oli Ameerika mandri esimene metropol, piirkonna religiooni- ja kaubanduskeskus. Märkimisväärne on selle piirkonna ehituskunst. Umbes 100 aastat ekr. otsustati hakata 2200 meetri kõrgusele mägedesse rajama linna, mille põhiplaan meenutas malelauda. Ehitatud oli templitekompleks, paleedega ääristatud protsessiooni käik ja ulatuslik elumajade piirkond. Linn kasvas nii suureks, et lõpuks haaras enda alla rohkem kui 18 ruutkilomeetri suuruse ala. Esimesel sajandil pkr. rajati tähtsaim ehitis: kohale tassiti miljoneid tonne pinnast ja ehitati päikesepüramiid.6 4 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid " 5 Google.com 6 Nicholas J. Saunders ,,Muistme Ameerika Suured tsivilisatsioonid "
Bütsantsi aiakunst üksnes ei mõjutanud idamaade oma, vaid sai ka ise mõjutusi sealt. Islami aed Islam kasutas ka kõik selle ära mis oli hellenistlikus ja rooma aias juba välja arendatud. Kohalik aiakultuur mõjutas islami aedasid pisut ja arenesid erinevad stiilid. Damaskuses olid tugevad bütsantsi mõjud, Bagdadis hellenistlik ja rooma mõju. Islami aed oli neljaks jagatud. Praeguses Andaluusisas asuv Granada on tänagi kuulus Alhamra ja Generalife paleedega, samuti aedadega, mis pärinevad mauride (ehk araablased) linna õitseajast ~7 saj.-ist. tõelist islami aiakunsti vähe säilinud, sest pidevalt muudetud. Mõlemas on võluvad õuelahendused: sammastikest ümbritsetud purskaevudega õueala, basseinide ja kanalitega, viitavad hellenistlike ja rooma peristüülaedadele. Sitisiilias 9 saj. ehitasid maurid ehk araablased kolme sajandi jooksul uhkeid paleesid ja aedu, millest hiljem said mõjutusi Euroopa aiakunst. 19saj
16. saj alguses eKr Mükeenes tugevad Minose kultuuri mõjud. Muuhulgas siis muutus ka haudehitistes. Hakati rajama kamberhaudu, hiljem kujunesid neist tholosed ehk kuppelhauad (hiilgeaeg u 1300 eKr). Hilis-Hellasest alates (peale 1600/1550 eKr) kesksel kohal Mükeene linnus. Elamud suhteliselt tagasihoidlikud. Keskustena Mükeene kõrval Pylos, Tiryns. Hilis-Mükeene perioodil (u 14001200 eKr) Mükeene kultuuri kõrgaeg. Ehitati tugevaid kivilinnuseid koos neis asuvate paleedega. Üldiselt need tagasihoidlikud võrreldes Minose omadega. Kesk-Euroopa pronksiaeg Algas u 2300 eKr. Vanimad jäljed pronksivalu kohta Elbe jõe kesk- ja ülemjooksu alalt Lõuna-Saksamaalt. Neil aladel oli enne pronksi tuntud vask (alates hilisneoliitikumist). Esimene pronksikultuur Kesk-Euroopas oli Untice (sks Aunjetitz) kultuur (23001500 eKr). Levis Edela-Slovakkiast Alam-Austria, Sileesia ja Suur-Poolani. Eristatakse 6 lokaalset rühma.
annaabi.ee 
