kaaluks on 430-770g ja isane kaalub 300-600g. Ta värvuses on esindatud valged, pruunid ja kollased toonid. Kodukakul on tumedad silmad, mis vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Ta saba, mis on oma ulatuselt umbes kolmandiku kere pikkune, on pealt tumedam ja alt heledam. Kakul on kollane nokk ja kollakasmustad küüned. Ta toiduks on põhiliselt pisinärilised, kuid ka väiksemad linnud, konnad, mardikad, sisalikud ja mutid ei puudu ta toidumenüüst. Kodukakk on levinud Palearktika kaheosalisel areaalil alates taigavööndi lõunaservast kuni vahemerelise vööndini ning mägimetsades Euraasias ja Loode- Aafrikas. Ta levila põhjapiir ulatub Laadoga järveni. Kodukakk väldib suuri metsamassiive, aga ta asustab parke, parkmetsi ja segametsi. Kakk eelistab neid puid, milles on pesa-ja varjepaikadeks sobivaid õõnsusi (enamasti lehtpuud). Ta pesa tunneb ära iseloomuliku vooderduse järgi. Pesa on vooderdatud iseenese
Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased elutsevad Aasia, Aafrika ja Austraalia troopilise ja lähistroopilise vööndi metsa- ja poolavamaastikul ning on loom-segatoidulised. Jäälinnu (Alcedo) perekonda on paigutatud üheksa liiki. Enamik autoreid on jäälinnu (Alcedo atthis L.) jaotanud nelja alamliiki; ta on levinud Palearktika segametsade, stepi-, poolkõrbe- ja 7 vahemerelises vööndis, samuti eel- ja keskmäestikes kuni 1800 m kõrgusel merepinnast. Meil elutsev A. a. ispida L. on suurimate kehamõõtmetega alamliik. Ta jõuab oma pesitsusareaali idapiirini Luga, Velikaja, Daugava ja Nemunase jõgikonnas, põhjapiir kulgeb Laadoga TurkuDalarnaOsloHardangeri joonel. Nominaatvorm A. a
üleskerkimine. Biogeograafia Merekeskkond jaguneb kliima järgi: polaarala parasvööde troopiline piirkond Zooloogid jagasid maakera: nearktis (Põhja-Ameerika) palearktika (Euraasia, Loode- Aafrika) neotroopika (Kesk- ja Lõuna- Ameerika) etioopia (ülejäänud Aafrika) orientaal (Aasia)
lehtmets, rohtla, põõsastik, kõrb, savann, pärasvöötme vihmamets, heitlehine vihmamets. Biogeograafia tegeleb liikide geograafilise leviku uurimisega. Kui binoomide piirid paneb paika peamiselt klimaatilised erinevused eri piirkondade vahel, siis biogeograafiliste regioonide piiriks on enamasti geograafilised takistused. Mõned liigid elavad ka mitme biogeograafilises regioonis, olgu näiteks pilliroog, kilpjalg või miks mitte ka inimene. Biogeograafilisteks regioonideks on : Neoarktika, palearktika, okeaania, neotroopika, afrotroopika, indo-malaisia, austraalia, antarktika. 112.Mandrite geoloogiline ajalugu kui nende elustikku kujundanud tegur? Maakoor koosneb suurtest tahketest plaatidest paksusega 100 – 150 km, mis ujuvad vedelama vahevöö peal. Mõnes kohas laamad kaugenevad teineteisest, mõnes lähenevad ja mõnes nihkuvad teineteise suhtes. Laamade lahknemisel kantakse teineteisest eemale ka nendel asuvad mandrid
annaabi.ee 
