pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti
· Levis kirjaoskus tänu trükitud raamatutele · Haridusel oli humanistlik sisu (kultuuriusund, haridust said ka tüdrukud) · Kombeõpetus 16 saj, kahvel, 15. saj. taskurätt. · suureneb ilmalike hoonete osakaal · Signeeritakse oma teoseid · muusikas ilmalikke laule rohkem VARARENESSANSI ARHIDEKTUUR · Rooma eeskujul võetakse kasutusele ümarkaar, silindervõre, sambad jne. · Rustika - tahumata kiviplokid (jämedalt töödeldud) Palazzodel rõhutati horisontaalselt joont. · Filippo Brunelleschi (1377-1446) "Hüljatud laste kodu" (Ospedale degli Innocenti) · Firenze toomkiriku kuppel · Kunstikeskuseks Firenze, suurimad kunsti tellijad Medicite perekond (tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514)
Kogu hoonet kroonib vägev peasimss. Fassaadile lisavad elavust ka teise ja kolmanda korruse paarisaknad Palazzo Medici-Riccardi sai küll eeskujuks teistele Firenzes ehitatud lossidele, ent samal ajal säilitas igaüks neist oma eripära. Palazzo Strozzi ehitust alustas 1489.a. skulptorina tuntud Benedetto da Maiano (1442-1497). Loss on ehitatud ümaralt tahutud kividest, mis aga on väiksemad ja ühtlasemalt kihitatud kui näiteks Palazzo Pittil. Lossi keskel, nagu teistelgi palazzodel, on kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Vormitäpne liigendus muudab hoone suursuguseks ja esinduslikuks. Palazzode ehitust täiendas ka Leon Battista Alberti (1404-72), kes oma loomingus rakendas antiigile omaseid vorme järjekindlamalt kui teised vararenessansi meistrid Tema projekti järgi Firenzes ehitatud Palazzo Rucellai (1446-51) seinad on laotud lamedas rustikas, horisontaalsete simssidega korrusteks jaotatud hoone erinevatel korrustel on erineva orderiga
annaabi.ee 
