kergesti esineda päästjatena. Mingeid massirepressioone, nagu paljudes teistes (eriti idapoolse) Euroopa maades, ei tulnud neil oma võimu kindlustamiseks siin rakendada. Teatrirahvast puudutasid sakslaste otsesed repressioonid vähe. Venemaale lahkunutest või viidutest hoolimata olid trupid suuresti endised ja teatrihooned rinde esimesest üleminekust puutumata. Kuigi kirjanduselu oli märgatavalt halvatud, kogusid teatrid ja kontserdisaalid samasugust palavikulist publikutulva nagu juba Esimese maailmasõja päevil. (Rähesoo 2011: 234) Kindlasti võib siinkohal luua seoseid üldise olustiku ja teatrihuvi vahel. Ka natsi-saksamaa oli totaliataarne riik, keelatud olid ideoloogiliselt ebasobilikud näidendid. Paljud nägid siiski Saksamaa puhul mingit pääsemist Nõukogude kurjuse eest ning alguses suhtuti neisse justkui päästjatesse. Kuid siiski okupatsiooni ikke all olles otsiti teatri kaudu põgenemist reaalsusest ning turvatunnet
lauluväljakul. Karl Vaino asendati Vaino Väljasega. Väljas andis märku valmidusest teha Rahvarindega koostööd ja võttis osa laulva revolutsioooni kulminatsioonist, Rahvarinde septembris korraldatud hiigelüritusest lauluväljakul, kus üheskoos laulis 250 000 inimest ehk veerand kõigist eestlastest. - Oma ,,uus ärkamine" oli ka lätlastel ja leedukatel. 1988.a pikk ja kuum suvi nägi külluses palavikulist isamaalist tegutsemist. Kõikjal võis kohata keelatud rahvuslippe. Riias ja Vilniuses hiiglaslikud meeleavaldused. 23.aug meeleavalduses osales üle 200 000 leeduka. Leedus edutati etteotsa Algirdas Brazaukas, kes sai kohe populaarseks, kui teatas Vilniuse katedraali tagasiandmisest katoliku kirikule. Lätis Anatolijs Gorbunovsist, parteijuhiks Janis Vagris. Rahvarinded- Lätis juhtiv Dainis Ivansi, Leedus Vytautas Landsbergis.
Cuyp on oma teosel suurep�raselt maalinud valgust, mis on omandanud jumalikud m��tmed. Autori julge ja oskuslik maalijak�ekiri teenib tollase ajastu kunsti eesm�rki, kus loojad p��dsid vastutustundlikult ja t�etruult edasi anda kristlikke teemasid, et nende dogmaatikat emotsionaalselt �igesti esile t�sta. Valgusest �mbritsetud ingel l�bistab �ise pimeduse ja hirmutab �ra roomlastest valvurid. Cuypi t�pselt valitud maalitehnika v�imendab stseeni palavikulist �hkkonda, kus Kristus ise on kohal vaid s�mboolselt. Seda v�ljendab poeetiliselt ebamaine valgus, mis kumab kaitsvalt �mber ingli ja valgustab koopasuu kaugusi, ent langeb valvuritele kui paljastav vihk, mille eest s��dlaslikult p�geneda. ******* Carl Andreas Rutharti teatakse eelk�ige kui loomade maalijat, kuna ta Antwerpenis olles (gildi registri andmete j�rgi 1663/64) puutus kokku Flaami maalikunstnikega, kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele
annaabi.ee 
