on 8 meetrit ja järve pindala 2,4 ha. Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase läbipaistvuse ja piisava järve sügavuse tõttu. Vaatepilt veealusele maailmale on Eestis ilusaim. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein). Järv on allikatoiteline, mistõttu suvel isegi kõige palavama ilmaga ei tõuse vee temperatuur üle viieteistkümne kraadi. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_j%C3%A4rved * http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/simm.ht
on lehed täielikult kadunud. Näitena võib siin tuua dzuzguuni - liivakõrbes elunevate põõsaste tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti, hiljem langevad need aga ära ja taim elab kõige palavama aastaaja üle lehtedeta. Liivakõrbe põõsastel ja mõnedel sügavamast, niiskemast liivakihist vett ammutavatel rohttaimedel on pikad juured, mis teataval sügavusel on asetunud horisontaalselt, andes hulgaliselt harusid. Teisiti käituvad küllalt arvukad kevadtaimed, mis asustavad liivakõrbeid. Kogu nende arenemine on kohanenud kevadega, kui liiva ülakihis on mõnesugune veevaru; olles selle kulutanud, need taimed surevad, jõudes läbida kogu oma
Päeva veedavad pühvlid puude vilus, õhtu saabudes hakkavad sööma rohtu, mugulaid ja põõsalehti. Need loomad joovad iga päev ning elavad seepärast jõgede või soode lähedal. Ninasarvik Ta on kogukas ja tugev imetaja, kes elab põõsaste ja üksikute puudega kaetud Aafrika savannis. Ta on kõikide kiskjate hirm. Ninasarvik elab erakuna koos oma pojaga. Tal on vilets nägemine, kui seevastu suurepärane haistmine ja hea kuulamine. Kõige palavama päevaaja veedab ta puude varjus või soistes paikades, et see järel süüa rohtu jahedamal ajal või koguni öösel. Kogukusest hoolimata võib ta joosta kiirusega 45 km tunnis. Nahaparasiitidest aitavad tal lahti saada linnud, keda kutsutakse pühvlikanguriteks. Sageli võib näha, kuidas pühvlid karjamaal rohtu söövad, need linnud seljas. Impala Ta on üks ilusamaid Aafrika antiloope: tal on graatsiline ja meeldivate
annaabi.ee 
