hindama. See on vajalik selleks, et teised õed oleks teadlikud, kuidas patsienti on varasemalt hooldatud. 4. Müra. Patsienti tuleks hoida ootamatute ja ehmatavate helide eest, et ta saaks rahus terveneda. Müratase tuleks hoida üldiselt alla miinimumi, see tähendab, et ka ukse taga sosistamine tuleks ära jätta. 5. Mitmekesisus. Mitmekesisus on tähtis selleks, et patsiendil ei hakkaks igav ega tekiks depressioon. Palatites peaks sisekujundus olema mitmekesine, seda võiksid kaunistada erinevad kaardid, lilled, pildid, raamatud ja pusled. Samuti võiks patsiente julgustada üksteisega suhtlema. 6. Toidu tarbimine. Väga tähtis on toidu tarbimise juures patsiendile dieedi määramine, et ta saaks kõik temale vajalikud ained kätte. Patsiendi tarbitud toit ja vedelikud tuleks dokumenteerida igal toidukorral. 7. Toit
jne juures ning pakuvad toitlustusteenust vastavalt nende ettevõtete töö eripärale. Haiglates on sööklate klientideks patsiendid, ja haigla töötajad. Sellised sööklad pakuvad päevamenüüd: nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusööki ja vahepalasid põhisöögikordade vahel. Haiglate sööklates valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes tootmisköögis ja transporditakse haigla erinevate osakondade jaotusköökidesse laiali. Süüakse kas söögisaalides või palatites. Hooldekodude ja muude sotsiaalasutuste sööklate klientideks on seal elavad vanurid või puudega inimesed, samuti töötajad. Pakutakse päevamenüüd, valmistatakse ka dieettoite. Nendes sööklates süüakse tavaliselt ühises suures söögisaalis, sest einetel on ka sotsiaalne eesmärk. Hooldeasutuses viibijatele võidakse toit viia ka tubadesse. Sellistest sööklatest viivad sotsiaaltöötajad sageli toitu ka vanurite ja puudega inimeste kodudesse.
On olemas mitmeid alternatiivseid suhtlemismeetodeid, et aidata patsiendil suhelda kirjutamine, smbolite kasutamine, miimika ja puudutused (Solnik 2002). Lapse puhul tuleb lähtuda vanusest ja sellest tulenevalt individuaalsetest oskustest. 5.5.2. Intubeeritud lapsele turvalise keskkonna säilitamine Haiglatingimustes ja lapspatsiendi iseärasusi silmas pidades tuleb tagada lapsele võimalikult valutu kohanemine võõras keskkonnas. Intensiivravi palatites on tihti ka mitu patsienti ühes palatis koos, tuleb tagada võimalikult käratu tegutsemine. Õed peavad oskame ennetada patsiendiga juhtuda võivaid õnnetusi ja tagama nende ära hoidmise. (Roper jt 1999). Haigla erineb suurel määral lapse tavalisest mängimise keskkonnast. Vastsündinu eas on oluline, et lapsel oleks kokkupuude oma vanematega. Personal peab olema paindlik laskmaks lapsel ja lapsevanemal üksteisega tutvuda. Väikelapse eas on mängul suur tähtsus
10 jne) juures. Haiglate sööklad Klientideks on patsiendid ja haigla töötajad. Sööklad pakuvad päevamenüüd – hommiku-, lõuna-, õhtusööki ja vahepalu söögikordade vahele. Haiglate sööklates valmistatakse ka dieettoite. Toit valmistatakse tavaliselt ühes tootmisköögis. Sealt viiakse toit haigla erinevate osakondade jaotusköökidesse. Süüakse kas söögisaalides või palatites. Hooldekodude (ja muude sotsiaalasutuste) sööklad Klientideks on seal elavad vanurid, puudega inimesed ja asutuse töötajad. Sööklad pakuvad nii päevamenüüd kui dieettoite. Süüakse tavaliselt ühes suures söögisaalis. Hooldekodudes võib toitu viia ka tubadesse. Sotsiaaltöötajad viivad sööklast toitu ka vanurite ja puudega inimeste kodudesse. Lasteaedade sööklad Klientideks on lapsed ja lasteaia töötajad.
annaabi.ee 
