) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s. nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: , , , , , , , , , , , , , , . Häälikud
(helitut häälikut tähistab ringike konsonandi all, ' : ' märgib häälikupikkust) /m/ > [ ] / /h/_# (nt lehm [leh: ]) Loe seda järgmiselt: /m/ hääldub helitult, juhul kui ta jääb /h/ järele sõna lõppu; · hambasompudel hääldatud /n/ muutub /k/ naabruses pehmel suulael hääldatud [ ]- ks /n/ > [ ] / _/k/ (nt panka [pa kka]); · /n/ palataliseerub /i/ ees ([nj]) /n/ > [nj] / _ i (nt pani [panji])
Vene keeles puudub analoogiline häälik. Vene keeles kasutatakse ü vastena -d või -d (füüsika - , Ülemiste ) , , ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,,, on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide , või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): -jeli, - jeda - perjev, - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus juures tema ees konsonant palataliseerub,välja arvatud , , (,, ,, ). Rõhulises asendis e redutseerub ,, järel,taandudes õ suunas (,,). Eesti keeles vene vasteks on jo (, ), ,,, järel aga o ( Pjotr, Pugatsov). Vene võib esineda silbi algul, keskel ja lõpul,kusjuures konsonant ees palataliseerub (). Eesti keeles kasutatakse vastsena ju-d ( - Juri). Vene võib esineda silbi algul,keskel ja lõpul;konsonant tema ees palataliseerub ( ).
keeles kasutatakse ü vastena и -d või ю -d (füüsika - физика, Ülemiste – Юлемисте) е, ё, я ja nende vastsed eesti keeles. Vene vokaalid e,ё,ю,я on liithäälikud, j-ühendid: je,jo,ju,ja. Vene e silbi algul(eraldusmärkide ъ,ь või vokaali järel) moodustab j-ühendi (je): ели-jeli, еда - jeda перьев- perjev, съели - sjeli. Silbi keskel rõhulises asendis e hääldub e-na,kus juures tema ees konsonant palataliseerub,välja arvatud ж, ш, ц (хлеб,поле, женщина,шерсть, целый). Rõhulises asendis e redutseerub ж,ш,ц järel,taandudes õ suunas (жена,шестой,цена). Eesti keeles vene ё vasteks on jo (ёлка, бельё), ж,ш,ч,щ järel aga o ( Пётр – Pjotr, Пугачёв –Pugatsˇov). Vene ю võib esineda silbi algul, keskel ja lõpul,kusjuures konsonant ю ees palataliseerub (люблю)
annaabi.ee 
