mängijad eelistatud just ründajate või blokeerijatena, lühemad mängijad sidemängijatena või liberotena. Sõltuvalt positsioonist on muidugi ka kehakaal erinev ning kehamassi indeks. 2. MEESTE ERINEVUSED SÕLTUVALT POSITSIOONIST JA TASEMEST Keha pikkusest sõltub palju, mis positsioonil mängija kõige efektiivsem on ning kus teda treener kasutada saab. Palju sõltub ka mängija oskustest. Spetsialiseerumine positsioonidele toimub võrkpallis alates 16.eluaastast. (Palao et al., 2014). Meeste võrkpallis on kõige lühemateks mängijateks sidemängijad ning liberod. Kõige pikemateks on tavaliselt ründajad ning blokeerijad. Sidemängija põhieesmärgiks on anda tulemuslik ründesööt, mille ründaja punktiks realiseerib, blokis osaleb sidemängija vähe. Libero on vastuvõtu-ning kaitsespetsialist. Tema osaleb mängus tagaliinis ning tema ei tohi pallingut sooritada, olla ründealas ega sooritada ründelööki
(R. Lobietti, 2009). Blokeerijad kasutavad blokeerimisel kahte erinevat strateegiat (J. Alfonso, 2010): · ennetuslik strateegia blokeerija tegutseb vastavalt vastasvõistkonna sidemängija tegevusele; · kogemuslik strateegia, kus blokeerijad prognoosivad sidemängija tegevust, mis põhineb olukorra võimalikest lahendamise kogemustest. Blokeering võib osutuda efektiivseks ka palli puudutamata, mõjutades rünnaku suunda ja kaitsemängu (J. Palao, J. Santos, 2004). 3.1. Individuaalne blokk Individuaalne blokk on palli tee sulgemine võrgu kohal ühe mängija poolt. See koosneb liikumisest, hüppest, käte asetusest pallile ja maandumisest. Enamustel juhtudel sulustamine toimub peale liikumist (kuid sulustaja võib hüpata ka paigalt). Mängija seisab võrgu all näoga võrgu poole, jalad veidi kõverdatud õlgade laiuses harkseisus, pöiad paralleelsed. Käed küünarliigesest kõverdatud, randmed rinna ees
Lobietti, 2009). Blokeerijad kasutavad blokeerimisel kahte erinevat strateegiat (J. Alfonso, 2010): ennetuslik strateegia – blokeerija tegutseb vastavalt vastasvõistkonna sidemängija tegevusele; kogemuslik strateegia, kus blokeerijad prognoosivad sidemängija tegevust, mis põhineb olukorra võimalikest lahendamise kogemustest. 10 Blokeering võib osutuda efektiivseks ka palli puudutamata, mõjutades rünnaku suunda ja kaitsemängu (J. Palao, J. Santos, 2004). Individuaalne blokk Individuaalne blokk on palli tee sulgemine võrgu kohal ühe mängija poolt. See koosneb liikumisest, hüppest, käte asetusest pallile ja maandumisest. Enamustel juhtudel sulustamine toimub peale liikumist (kuid sulustaja võib hüpata ka paigalt). Mängija seisab võrgu all näoga võrgu poole, jalad veidi kõverdatud õlgade laiuses harkseisus, pöiad paralleelsed. Käed küünarliigesest kõverdatud, randmed rinna ees. Liikumine pallini