Kontrafors seina tugipind, vikkel, tambuur kupli all. Ekseedrid polkupli osa. Narteks, keeltud fig. kunst. Sisu keeld. Tehti islamiks. 19. Saj tehti mosaiigid. Atatürk 1934-1935. Muuseum. Kalligraafia- ukse pool allah. 4 esimest kaliifi, fatima tütred, muhamed kokku 8. Puitplaadid. 2. korruse galerii. Kibla meka suund, teoreetiline väärtus. Reedel kantsel minbar ühispalvusele kogunevad mehed. Medrese koraanikool Türbe hauakamber. Roheline palakas peal. Hauakivid naistel meestel erinevad. Sinine mosee ahmeti mosee, suur, sinine. 17. Saj algul. Muhrabis (palveniss) tükike musta kivi. 20000 kahhelplaati. Jaanalinnu munad ei teki ämblikuvõrke.
13. sajandist. Kuni 11. sajandini valitsenud surnupõletamise kombe tõttu on rõivastest väheseid jäänuseid. Enim on andmeid naiste piduliku riietuse kohta. Naise rõivastuse põhilised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga. Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja rõngakestega vaselised. Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti. Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes
hurt, und • olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas, koonal, lootsik, saan, turg, vigel ‘suur hark’ • religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (< ?’dokument; tähed’), rist, sundima ‘kohut mõistma’, vaba • muu: tuhkur, varblane, tust, nädal, mässama, rajama Läti laenud (8. sajandist alates; 31–42 tüve) • taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras ‘saarmas’ • olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 771–850 tüve) (1) • suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted • somaatiline: aader, koot, neer • loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi • aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’ • toit, nõud: kook, kringel, pannkook, praad, pärm,
Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju; ühiskondlikud suhted (mõisnikud, vaimulikud, kaupmehed jne); ühiskonna muutused, uued mõisted somaatiline: aader, koot, neer loodus: torm, hunt, heeringas, pull, rott; eesel, elevant, kaamel, lõvi aiandus: kõrvits, köömen, loorber, till, münt, roos, palm, viik ‘viigipuu’
toidu- ja jooginimetusi, 15 rõivanimetusi ning muid koduse majapidamisega seotud sõnu. Eestlaste ja lätlaste ajalugu ning aineline kultuur on väga sarnased, seepärast erilisi mõjuvaldkondi ei ole ja laiemalt levinud laene on vähe. Suurem osa läti laene on jäänud lõunaeesti ja saarte murdesse, kirjakeelde on jõudnud nt kanep, kauss, kuut, kõuts, lääts, magun, mulk ‘Mulgimaa elanik’, palakas, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk. * mustlaskeele laenud eesti keeles – mustlaskeelest on laenatud sõna manguma. Mustlastega on eesti rahval olnud kokkupuuteid juba mitme sajandi jooksul. Mustlaste elukutseks on ennustamine, hobustega parseldamine, kasrjaskäimine ja kerjamine – musteldamine. Viimane elukutse on peaaegu viimase ajani olnud esikohal ja just sellelt alalt ongi tunginud eesti keelde käsitlusele tulevad sõnad: manguma, mangeldama, mang, mangutama.
annaabi.ee 
