4 tundi missa, 2 korda päevas. Süüa 2 korda päevas: hommikul leib, puder, mahl; õhtul supp ja leib; lisaks aiasaadused: oliivid, sibul, tomat, kurk. Munkade tööpäev: põlluharimine, aiandus, toiduvalmistamine, kalal käimine, lisaks ikoonide maalimine, rariteetide kopeerimine. Mungal pole raha, eraomandit ega privaatsust. VENEMAA Ristiusk 988. Kiievi Sofia kirik. Novgorodi Sofia kirik. Kloostriraamatukogud. Mongoli-tatarlaste rüüsteretked. Tsaaride raamatukogud. Sofia Palaiologos. Ivan IV raamatukogu. Christoph Christian Dabelow. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Islami tekkimine. Araabia kultuurisulam. Erinevad nimetused (tarkuse maja, teadmise maja, raamatute maja) Medresseed, observatooriumid, haiglad Lääne-Euroopaga võrdlus. Kaliifi raamatukogu eripärad. Kojulaenutuse tähtajalisus. Kataloogide informatsioonilisus. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Raamatukogu personal (kopeerijad, liigitajad, teenindajad, õigete tekstide
hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk-järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see on impeeriumite puhul haruldane (ilmselt seepärast, et oli tegelikult Rooma impeeriumi jäänuk).
hõivasid enamuse Väike-Aasiast. Samal ajal jõudsid petsheneegid (tänapäeva Venemaal elanud rändrahvas) Konstantinoopoli all, kuid Alexios I Komnenos peatas nende pealetungi. Algas Bütsantsi allakäik. Kaubandus Vahemere piirkonnas koondus 12 sajandil järk- järgult Itaalia linnade (Veneetsia jt) kätte, mis nõrgestas Bütsantsi positsiooni. IV ristisõja käigus hõivasid ristisõdijad 1204 Konstantinoopoli ja rajasid Ladina keisririigi. 1261 vallutas Michael VIII Palaiologos Konstantinoopoli tagasi ja taastas kreeka keisririigi. See hõlmas aga ainul Kesk-Balkani ja Väike-Aasia lääneosa. 13 sajandil alanud osmanite (türklased) pealetung hoogustus 15 sajandil. Sajandi I poole vältel hõivati Balkan ja muud Bütsantsi alad. Konstantinoopol langes 29. Mail 1453. Läbi kogu oma eksistentsi (va Justianuse aeg ja veel puhuti) oli Bütsants üldiselt kaitsel – see on impeeriumite puhul haruldane (ilmselt seepärast, et oli tegelikult Rooma impeeriumi jäänuk)
annaabi.ee 
