esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16. Millised funktsioonid on kevadpuidul, millised sügispuidul? Kevadpuit - on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni (koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu. Juured – OP juurte puidu moodustavad: kevad- ja sügistrahheiidid ja parenhüümrakud. Aastarõngad vähe eristatavad, ei teki lülipuitu, puudub säsi, tihedus ja meh omadused madalamad. LP juurte puidu moodustavad: libriformikiud, sooned ja parenhüümrakud. Rõngassoonelised -> hajulisoonelised, ei teki lülipuitu, aastarõngad väheeristatavad, puudub säsi,
koobaspooridega. Rakuseinad sisaldavad u 40-58% tselluloosi, 15-23% hemitselluloosi, 28- 34% ligniini ja veidi muid aineid (eeterlikke õilisid, tanniide, vaiku). Trahheiidide vahel leidub ka puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, kuhu kogunevad talveks säilitusained – tärklis ja mitmesugused rasvad. Kevadel, vegetatsiooniperioodi algusestoodab kambium suuremõõtmelisi ja õhukeseseinalisi trahheiidirakke, mistõttu näib kevadpuit ristlõikes heledamana. Hilispuit koosneb rohkem paksuseinalistest ja väiksemamõõtmelistest trahheiididest, mistõttu näib tumedamana. Hilispuit eristub nähtavalt järgmise aasta kevadpuidu heledamatest rakkudest, andes selliselt võimaluse värvuskontrasti abil aastarõngaid omavahel eristada. Aastarõngad paiknevad konsentriliste ringidena üksteise kõrval, moodustades puutüve ristlõikel iseloomuliku joonise. Kevadpuidu trahheiidides toimub põhiline vee tõusev liikumine, hilispuidu trahheiidid annavad tüvele mehhaanilise tugevuse
üks käivitusballooni, aga nad peavad olema omavahel ühendatud 3. Masinaruumis peab olema vähemalt kaks kompressorit, kusjuures vähemalt üks peab olema autonoomne. 4. Abimootorite jaoks võib olla eraldi balloonid või suurendatakse selle – võrra PM käivitusballoonide mahtu. SURUÕHUBALLOONID Balloonid kujutavad enesest teraspudeleid, mis on suletud balloonipeaga ja seliseid balloone nimetatakse pudelballoonideks. Balloonid valmistatakse paksuseinalistest tõmmatud torudest harva ka keevitatud 1.täiteventiil, 2. manomeetri ventiil, 3. kaitseklapp, 4. manomeeter, 5. peaventiil, 6. balloonipea, 7. läbipuheventiil, 8. ballooni kaelavõru, 9. läbipuhetoru, 10.suruõhuballooni kere. Suurtes laevades, kus on suur õhukulu võidakse kasutada ka trummel suruõbuballoone, milledel on armatuur mondeeritud kontrollluudi külge ja see võib asetseda kas trummelballooni küliel või trummlballooni all SURUÕHUBALLOONI TEHNOHOOLDUS
liikide kasvukohale iseloomulikke vihma- ja põuaperioodide vaheldumist. Aastarõngad koosnevad kevadpuidust ja sügispuidust: • Kevadpuit on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel, koosneb õhukeseseinalistest rakkudest ja täidab puus toitainete transpordifunktsiooni. • Sügispuit on väline koorepoolne osa, mis tekib kasvuperioodi hilisemas faasis, koosneb paksuseinalistest rakkudest ja ja täidab kasvavas puus mehaanilist rolli. 8. Milliseid lõikeid kasutatakse puidu kirjeldamisel ja analüüsimisel? Joonistage skeem (Puutüve langetamisel saadud palgi kuju on lähedane tüvikoonusele.) Puutüve ja sellest saadud puitu kirjeldatakse silinderkoordinaadistikus: • Ristlõikepind on tüve pikiteljega risti • Radiaallõikepind – läbib tüve tsentrit • Tangentsiaallõikepind – aastarõnga puutujasuunaline,
rakkudest; trahheiidid on ca 1 juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest mm pikkused, ühest trahheiidist koosnev taime osa); juhtkude teise pääsevad ained pooride koosneb torukujulistest kaudu. rakkudest, need võimaldavad Trahheed e sooned on surnud, Puidus vedelike kiiremat liikumist omavahel liitunud (katteseemnetaimed) taimes; juhtkimbu seda osa, paksuseinalistest rakkudest; mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks vee ja mineraalainete spiral- ja rõngastrahheed liikumine taimes ülespoole Sõeltorud on üksteisega otsapidi Niines lehtedesse, õitesse, ühinenud elus rakud, kuid viljadesse), nimetatakse erinevalt trahheedest