lehtmaterjaliks, nn. lennukiklaasiks e. pleksiklaasiks. Orgaaniline klaas on termoplastiline läbipaistev materjal, mida turustatakse ka mitmes värvitoonis, pinnad on kaetud kaitsepaberiga. See on hästi valatav, tahkena mehaaniliselt töödeldav, liimitav, keevitatav temperatuuril 140«~150° C, kergesti vormitav 125-4*130° C juures puit- või metallvormides ehk mudelil. Kasutatakse dielektrikuna ainult madalsagedusseadmetes (f = 50 Hz), samuti kõrgpingelahendi paksuseinaliste (20 -f- 40 mm) torude valmistamiseks ülekandeliinide piksekaitse maandusahelates. Tekkiva kaarleegi kustutavad temperatuuri toimel orgaanilisest klaasist eralduvad gaasid CO ja H2 jt. Elektro- ja raadiotehnikas kasutatav konstruktsioon- ning viimistlusmaterjalina. 6. Resoolvaigud on termoreaktiivsed ained, mis võivad temperatuuri toimel polümerisatsiooniprotsessis muutuda tahkeks, s.o. sulamatuks ja lahustamatuks materjaliks. Kasutatakse:
kestuseda 1h - 25mm läbimõõdu kohta ja jahutatakse seejärel aeglaselt tavaliselt koos ahjuga. Sisepinged alanevad pikaajalise lõõmutuse tagajärjel ja seda põhjalikumalt, mida kõrgemal temperatuuril lõõmutus toimub. 650 kraadi + täheldatakse perliidi terastumist ja terase pehnenemist, temperatuuril AC1+ leiavad aset faasimuutused ja tekivad struktuurid kooskõlas raua faasidiagrammiga. Aeglane jahtumine tagab sisepingete vältimise. Paksuseinaliste valandite korral on kasulik normaliseerida pärast madallõõmutust. Sel juhul jahutatakse valandit aeglaselt temperatuurist 650-600 kraadi allpool, kusjuures säilib struktuur, millele püüeldakse normaliseerimisel. Selleks paigutatakse valand normaliseerimistemperatuurilt ahju(600-650 kraadi) jahutades seejärel valandit termopingete vältimiseks koos ahjuga temperatuurini 200 kraadi. Termopinged tekivad ka suurte ja paksuseinaliste detailide kiire ja
ühesugune kogu õmbluse pikkuse ulatuses. Üleminek põhimetallilt pealesulatatud metallile peab olema sujuv ja ilma uuristeta. Tihedamaks ja plastsemaks muudetakse pealesulatatud metalli läbisepistamisega, millele järgneb termotöötlemine. Sepistamist alustatakse temperatuurilt, kus metall on helepunane ning lõpetatakse tumepunase värvuse juures. Madalama temperatuuri juures võivad tekkida praod. Vastutavate ja paksuseinaliste toodete keevitamisel töödeldakse keevisliiteid termiliselt. Keskmise süsinikusisaldusega terased (0,22...0,6%) keevituvad halvemini ja halveneb süsinikusisalduse suurenemisega veelgi. Võivad tekkida kuum- ja külmpraod. Keevitatakse neutraalse või kergelt tsementeeriva leegiga ja võimsus valitakse väiksem kui süsinikuvaeste teraste puhul. Servade töötlemine ja traat valitakse nagu eespool ja metalli ülekuumenemist aitab vähendada vasaksuunaline keevitusviis
Neid valemeid saab ilma pingekontsentratsiooni tegurita kasutada liidetes, mil 0,8 . d Haardetegur K = 1,5 ... 3. Hõõrdetegur f = 0,08 – presskoostamisel ja f = 0,14 – termokoostamisel. Arvutusliku pindsurve kaudu määratakse liite arvutuslik ping Narv. Selleks kasutatakse Lamei võrrandit paksuseinaliste silindrite arvutamiseks (silindrit loetakse paksuseinaliseks, kui selle keskmine läbimõõt ületab seinapaksust mitte rohkem, kui viis korda) d dS C C N arv pd 1 2 , E1 E 2