Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad
valge (Halliste) pearätt, mille kolm nurka selja peale alla ripuvad, kasukpihik, must körtsik, linane põll, jalanartsud ja parkimata nahast pastlad, -istub saviku lähedal ja ketrab. MANN (MARI), 8-aastane valgetverd tüdrukuke, linalakk, lühikesed juuksed, värviline villane lõng juuste peal, takune hame, keskelt kirju vööga mässitud, kurgu all väike vaskprees, - kükitab, paljad jalad hame all, savikul ja veerib suurest vanast lauluraamatust. MARGUS, 14-aastane valgetverd poiss, paklane hame, kurgu all vaskprees, kitsad (Halliste) keerdkaltsad, paljad jalad, - kepsleb niisama. Temal on ametiks peergu kohendada ja vaadata, et see hästi põleks. MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska!
märkas, oma huuled mossi nagu ennistki. Siis astus ta jälle edasi. Too huulte mossitamine andis Gringoire'ile põhjust järelemõtlemiseks. Kahtlemata oli selles kaunis grimassis põlgust ja pilget. Seepärast langetas ta pea, hakkas sillutise kive lugema ja tüdrukul pisut kaugema vahemaa tagant järel käima, kui ta äkki ühel tänavanurgal, kus ta tüdruku silmist oli kaotanud, läbilõikavat kiljatust kuulis. Ta kiirustas sammu. Tänav oli pime. Siiski andis õliga immutatud paklane taht, mis tänavanurgal raudvõre taga neitsi Maria jalgade ees põles, Gringoire'ile võimaluse näha, kuidas mustlastüdruk rabeleb kahe mehe käes, kes ta appikar-jumist katsusid summutada. Vaene väike kohkunud kit-seke laskis oma sarved alla ja mökitas. «Hei, öövahid, appi!» hüüdis Gringoire ja ruttas lähemale. Uks meestest, kes tüdrukut kinni hoidsid, pöördus tema poole. Ta nägi Quasimodo jubedat nägu. Gringoire ei putkanud minema, vaid jäi nagu naelutatult paigale.
annaabi.ee 
