pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel: · I
Kui vähenevad investeeringud, aeglustub kapitali akumulatsioon, mis aeglustub ka kogupakkumise (ASLR) ja potentsiaalse SKP kasvu. Kapitali akumulatsiooni võib pidurdada ka ekspansiivne fiskaalpoliitika, kui toimub erainvesteeringute väljatõrjumine. Kõrged tulumaksumäärad võivad pidurdada ka ettevõtjate soovi investeerida uurimis- ja arendustöödesse. Üldjoontes võibki fiskaalpoliitika jagada nõudluspoolseks ja pakkumispoolseks. Keynes rõhutas just nõudluspoolse fiskaalpoliitika olulisust ja selle tähtsat rolli lühiperioodil võitluses tööpuuduse ja inflatsiooniga. 1970-ndate lõpul hakkasid majandusteadlased (Martin Feldstein, Arthur Laffer) aga üha enam rõhutama fiskaalpoliitika tähtsust ka pika perioodi SKP kasvu mõjutamisel. Soovitati suurendada inimeste stiimuleid rohkem töötada ja säästa, ning seda just peamiselt läbi
ja pakkumispoolset inflatsiooni. Liignõudlusest tulenevat inflatsiooni nimetatakse nõudlusinflatsiooniks. Nihkub kogunõudluskõver nõudlusinflatsiooni korral paremale, kusjuures kogupakkumiskõver kõver ei nihku. Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Kogupakkumise vähenemisest tingitud inflatsiooni nimetatakse pakkumispoolseks inflatsiooniks. Kogupakkumise vähenedes nihkub kogupakkumiskõver vasakule, kusjuures kogunõudluskõver ei nihku. Erinevalt nõudlusinflatsioonist, mille tulemusena võivad lühiajaliselt suureneda nii kogutoodang kui tööhõive, toob pakkumispoolne inflatsioon üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise. a) Soodsat mõju võib märgata järgmistel juhtudel:
annaabi.ee 
