pakutav kogus reageerivad neid mõjutavate erinevate tegurite (näiteks kauba ühikuhinna, potentsiaalsete tarbijate sissetulekute, teiste kaupade hindade jt) muutustele. Nimetatud reageerimisvõimet kirjeldatakse mõistega elastsus (elasticity) ning arvuliselt väljendatakse elastsuskoefitsientidega. Nõudluse elastsus kajastab tarbijate e turu nõudluspoole reageerimistundlikkust, pakkumise elastsus on aga tootjate/müüjate e turu pakkumispoole reageerimisvõime väljendus. 22. Nõudluse hinnaelastsuse liigid Nõudluse hinnaelastsuse liigid võivad olla: 1) täielikult mitteelastne s.o juhtum, kui hüvise/kauba või teenuse ühikuhinna muutus ei too kaasa mingit tarbijapoolset reaktsiooni e nõutava koguse muutust; elastsuskoefitsient /EDp/ = 0 , nõudluskõver on vertikaalne sirge; 2) mitteelastne; s.o olukord, kus hinna suhteline (protsentuaalne) muutus on suurem kui nõutava koguse suhteline
strateegiasse ja poliitikasse lülitatud Soomes, kus nõudlus- ja kasutajaorientatsioon on üheks võtmeelemendiks. Teised juhtivad riigid innovatsioonipoliitika arendamise alal on näiteks Austraalia ja USA. Mitmetes ülejäänud riikides on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad kas oluliselt vähemlevinud või varjatumalt esindatud. Enamikes Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikides on innovatsioonipoliitika arengutase endiselt pakkumispoole meetmete domineerimise faasis. Nõudluspoole poliitikad on omandamas 5 suuremat olulisust eeskätt just vastastikkuses seoses keskkonnaalaste poliitikate ja niinimetatud ökoinnovatsioonidega, kui teisteski harudes ilmneb nõudluse poolt juhitud arenguperioode. Nõudluspoolse innovatsiooni teoreetilised kontseptsioonid ja praktilised kogemused toovad esile regionaalsete, riiklike ja rahvusüleste
Levimise uuringutes üritatatkse kindlaks teha, mis mõjutab innovatsiooni rakendamise kiirust. Innovatsiooni levimist kirjeldatatkse enamasti S-kujulise (logistilise kõvera abil. Alguses on kasutuselevõtu kiirus madal ja see piirdub nn innovaatoritega. Järgmisteks rakendajateks on varajased kasutajad, seejärel hiline enamus, ja lõpuks kõver madaldub taas, kui jäävad ainult mahajääjad. Praktikas sõltub innovatsiooni rakendamise täpne muster nõudluspoole ja pakkumispoole vastastikmõjust: 1. Nõudluspoole mudelid, peamiselt statistilised. · Epideemiline, aluseks otsekontakt eelnevate rakendajatega või nende jäljendamisel; · Bassi mudel, aluseks rakendajate koosnemine innovaatoritest ja jäljendajatest; · Probiti mudel, aluseks on rakendajate erinevad kasulävendid; · Bayesi mudel, aluseks on rakendajate erinev kasu ja riski taju. 2. Pakkumispoole mudelid, peamiselt sotsioloogilised:
prognoosiga? a) Halvenenud b) Jäänud samaks c) Paranenud 3. Eesti Panga hinnangul kasvab majandus aastal 2018 võrreldes eelmise aastaga: a) Aeglasemalt b) Kiiremini c) Samas tempos 4. Eesti Panga majanduskasvu prognoosi täistekstis tabelis 4 on toodud võrdlus teiste institutsioonide prognoosidega. Kes prognoosib Eestile kõige kõrgemat kasvu aastaks 2019? a) Eesti Pank b) Rahandusministeerium c) Euroopa Komisjon 5. Pakkumispoole kitsendavat mõju majanduse kasvamisele prognoosiperioodil näitab see, et ettevõtjate hinnangul piirab tööjõupuudus praegu tootmist enam kui varem. Seega võib öelda, et: a) Eesti majanduse maht ületab potentsiaali. b) Eesti majanduse maht jääb alla potentsiaalsest mahust. c) Eesti majanduse maht vastab potentsiaalsele. 6. Palgakasv jääb endiselt kiireks, kuid seda tasakaalustab tootlikkuse tõus. Ettevõtted ise
annaabi.ee 
