Seega 2009 aastal on tehtud 30% vähem tehinguid, kui eelmisel aastal. 2010 aastal toimub juba märkimisväärne tehingute arvu kasv 229 ehk 70%. Kokku tehingusumma (vt. lisa 1, 3) oli 2008 aastal 21 744 347, 2009 11 375 596 ja 2010 16 239 009. Tehingute arvu kasv 2010 aastal oli suur aga tehingute summa võrreldes 2008 aastaga oli vähem, mis tähendab, et keskmised hinnnad langesid. 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat 2008 aasta I kvartalis Tartu majade turul on pakkumishinnad laia ulatusega ja korrastumata, mis muudab ostuotsuse tegemise inimeste jaoks raskeks. Järjest olulisemaks on ostuotsuse tegemisel muutunud kvaliteet, seda nii ehitustööde teostamise kui ka kasutatud ehitus- ja viimistlusmaterjalide osas. Valdavaks trendiks on Tartus kujunenud, et objektiga tutvumisele kaasatakse ehitusspetsialist. Suurenenud on hinnavahe kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete elamispindade vahel ning küsitud hind peab olema õiglane ja
Kombineerib tradits. kasumiläve analüüsi nõudluse hindamisega erineva tasemega hindade juures. d) Hinna diskrimineerimine. Võimaldab firmal määrata erinevad hinnad eri segmentidele. Kõrgemad hinnad, kus nõudlus on ebaelastne.Konkurentsist lähtuvad meetodid.A)Hinna-liidrid üks firma kuulutab hindade muutmist ja teised järgnevad talle. Hinnaliidrid on suure turuosaga, hästi välja-kujunenud positsiooniga turul, lugupeetavad. B)Pakkumishinnad 34. Hinnakirjahindade kohandamine. Hinna tõstmise vajadus kui tekivad muutused töötasudes, tooraine hindades ja turusegmentides, või kui toode jõuab elutsükli uude faasi. Kasvanud turunõudluse korral võib olla otstarbekas kehtestada lisajuurdehindlusi. Erinevad hinnasoodustused. 1) koguserabatt kumulatiivne ( hinnasoodustus kasvavas kokkuvõttes mingi perioodi algusest), mittekumulatiivne (hinnasoodustus
rahasummast. Iseloomulikumaid Marshalli kontseptsioone on tarbija hinnavaru mõiste. See tähendab rahuldust lisaväärtusest kui tarbija maksab soovitud toote eest madalamat hinda kui ta oleks nõuks olnud maksma, et mitte sellest kaubast ilma jääda. Marshalli on muidugi kritiseeritud sellepärast, et tarbija lisaväärtust ei ole kunagi võimalik täpselt mõõta, sest see on individuaalne. Lisaks nõudmishindadele on Marshalli käsitluses ka pakkumishinnad e müüjate hinnad. Kaupade pakkumine sõltub nende tootmiskuludest, mis on omakorda seotud ühiskonna põhiklasside tuludega. Ostja arvestab piirkasulikkust, müüja lähtub tootmiskuludest. Kapitali puhul eristas tarbimiskapitali, mis koosneb vahetult tarbeid rahuldavatest kaupadest (toit, riietus, eluase jms). Abi- e vahendav kapital (tööriistad, masinad, vabrikud, raudteed, laevad ning ka tooraine, materjalid jne) ühineb tootmises tööga. Eristab ka käibe- ja põhikapitali (J
annaabi.ee 
