mingil moduleerida ehk mingil viisil mõjutada. Raadiolainete võnkesageduste piirkonnaks loetakse tavaliselt 30 kHz kuni 3 GHz. Vahemik 30 MHz-300 MHz kannab meeterlainete (VHF- Very High Frequency) ja vahemik 300 MHz kuni 3 GHz detsimeeterlainete (UHF- Ultra High Frequency) nime. Kahes viimases lainealas töötavad ka ringhäälingu raadio- ja TV-jaamad. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse. Ahelkommutatsiooni 3 etappi on: ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), andmete ülekandmine,
raadiolained lõikavad omal levikul vastuvõtuantenni ja indutseerivad selles elektromotoorjõu. Kuna aga üheaegselt tegutseb maailmas väga suur arv raadiosaatjaid, siis peab iga vastuvõtja sisaldama seadist, mis võimaldaks eraldada kõigist antenni saabuvatest signaalidest vajalikke. Antud ülesannet täidab võnkering. 3. AHEL- JA PAKETTKOMMUTATSIOON Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus see parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. Kindel liin on kogu ühenduse vältel hõivatud, millele teised ligi ei pääse. Ahelkommutatsioon jaguneb kolme etappi: a) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja); b) andmete ülekandmine; c) ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine).
Kanalikommutatsioon sobib andmeedastuseks siis, kui andmeid on vaja edastada kiiresti ja reaalajas, näiteks heli või pildi otseülekande puhul. Pakettkommutatsioon on efektiivsem näiteks e-posti ja veebilehtede edastamiseks, kus pole vaja nii suurt kiirust. On olemas ka uuem ATM meetod, mis püüab ühendada mõlema meetodi eeliseid. Ahelkommutatsioon Ahelkommutatsioon erineb pakettkommutatsioonist sellepoolest, et seal ei liigu andmed pakkettidena iga üks sealt, kus ta parasjagu paremini läbi saab, vaid ahelkommutatsiooni korral luuakse üks kindel liin, mida pidi informatsioon liigub. See üks kindel liin on siis kogu ühenduse vältel hõivatud, teised sinna ligi ei pääse. Ahelkommutatsiooni 3 etappi: 1.ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2.andmete ülekandmine, 3
annaabi.ee 
