ragpaper, sks. Lumpenpapier) on näha, et põhiliseks tooraineks olid kaltsud. Kuna enamik riideid valmistati tol ajal linasest materjalist, oli taoline tooraine odav ning seda leidus praktiliselt kõikjal. Tõsi, Euroopas kasutati toormaterjalina ka puuvilla, kuid sellest valmistatud paberi omadused olid märksa halvemad kui linasel kaltsupaberil. Katsetati ka villaste ja siidikaltsudega, see aga vähendas veelgi paberi kvaliteeti ning taolisest massist sai teha vaid pakkepaberit. Lisaks linale katsetati ka teiste taimedega (kanep, nõges, vesikasvud jne). Kanepist näiteks saab väga vastupidava paberi, kuid trükkimiseks on see kõlbmatu. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiseks tooraineks olid puuvillase ja linase riide kaltsud. Järeldub, et inimene vajas midagi muud peale savi, kuhu panna kirja seadused, piibli tekst ja jutustused ja selleks väga hästi kõlbas paber.
päritolule järgmiselt: SEEMNEKIUD - puuvill, kookoskiud. Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, duut, ramjee, mitsumata. Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambust põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Süsiniktint: Vanimaks tindiliigiks on süsiniktint ehk tuss, mida tunti juba Vanas- Egiptuses ~2500 eKr.
Juuksed ja kõõm võivad kukkuda toidu sisse, samuti ka habemekarvad; NINA, SUU JA KÕRVAD Bakterit Staphylococcus aureus leidub täiskasvanud inimestel limaskestadel (suus, ninas, kõrvades) aga ka kätel, kust bakterid satuvad toidu sisse ja saastavad selle. NB! Ära urgitse sõrmega nina ega kõrvu; Ära pista sõrme suhu; Ära käitle toitu, kui sul on silma- või kõrvapõletik; Ära niisuta süljega sõrmi, kui sa võtad toidu pakkepaberit; Ära hinga klaasi selle poleerimiseks; Ära maitse toitu sama lusikaga, millega toitu segad; JUVEELID JA PARFÜÜMID Enne tööle asumist võta ära sõrmused, ehted ja kell. Sõrmuste ja käevõrude alla on bakteritel hea end peita ja toiduainetele edasi levida. NB! Toitu käitlev töötaja ei tohi kanda kõrvarõngaid, kella, sõrmuseid (v.a. teatud juhtudel siledapinnaline abielusõrmus), prosse NB
Puuvillakiud on kõrge kvaliteediga ja küllaltki vastupidavad. NIINEKIUD - lina, kanep, dzuut, ramjee, mitsumata.Linakiududest saadakse kõige vastupidavamat ja kauemsäilivamat paberit. 4 LEHEKIUD agaav, manillakanep, esparto e. halfahein. ROHTTAIMEDE VARRED - nisu, kaer, oder, riis, rukis, pilliroog, bambus, suhkruroog. Õlgedest valmistatakse peamiselt pappi ja pakkepaberit. Pilliroogu kasutatakse Lähis-Idas ja Aafrikas ning bambus põhiliselt Aasia maades. PUIDUKIUD - kuusk, mänd, nulg, kask, pappel, lepp, pöök, haab, eukalüpt Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos. Erinevate paberite puhul vôib tselluloosisisaldus kôikuda vahemikus 45 ... 100 %. Tselluloos on maakeral kôige levinum orgaaniline aine. Paberis on tselluloosi polümerisatsiooniaste ligikaudu 1000. Polümerisatsiooniastme langemisel alla 400 ..
suurendab tugevust, tihedustja läbipaistvust. Ligniin on vastupidise mõjuga. Paberi tootmine - Jahvatamine, seejärel täiteainete lisamine. Hüdrofobiseerimine, liimimine,mineraalsed täiteained (kaoliin), värvained. Siis pumbatakse masinasse. Sõela peal levitatakse ühtlase kihiga (~90% H2O), vesi eraldatakse, mass tiheneb, kuivatatakse kuumade rullide vahel, pressitakse rullide vahel ja muutub siledaks ja tihedamaks. Lõpuks rullitakse kokku.Paberi liigid pooltselluloosist tehakse pakkepaberit ja pappi. Puitmassist tehakse ajalehepaberit. Kulumiskindel ning teise paksusega on rahapaber. Väävelhappe abil tehakse pärgamendi paberit, mis ei lase vett ega rasva läbi. Liimitavate pindade ettevalmistamine. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga. Nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Kui hüdrofiilse pinna peal on õhuke "rasva" kiht muutub pind hüdrofoobseks ning seepärast peab pinda puhastama org. solventidega. Peab eemaldama tolmu. Liimimiseks on hea
annaabi.ee 
