Hc<800 A/m. temperatuur: mustunud ja niiskunud vedelikes 4. Millises vahemikus asub dielektrikute temperatuuri tõustes läbilöögipinge kasvab, sest mahueritakistus? suureneb niiskuse lahustuvus. 107-1017 Esineb nn. hõreda pakisega anorgaanilistes kristalsetes ainetes ja anorgaanilistes klaasides. Nende ainete ioonid saavad liikuda suuremaid vahemaid, kui ioonid tiheda pakisega kristallides. Kuna ioonil võib seejuures olla mitu stabiilset
Ferromagneetikutel on olemas tugev ja püsiv ühesuunaline magnetmoment. Ferrimagneetikul on samuti püsiv magnetmoment olemas, kuid momendid on antiparalleelse suunaga, kuid ühes suuna magnetmoment on väiksem kui teine, ehk siis üks suund domineerib. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Mittepolaarsete metallide eritakistus suureneb temperatuuri kasvades. Polaarsete metallide eritakistus --------------------------------------------- Hõreda pakisega ioonsetel dielektrikutel temperatuuri tõustes kaod suurenevad -------------------------------------------------------------------------------------------------- Amorfsetel ioonsetel dielektrikutel esineb kahte tüüpi kadude sõltuvusi. Esimest tüüpi kadude puhul ei sõltu kaod temperatuurist, kuid teist tüüpi kadude puhul kasvavad kaod temperatuuri tõustes oluliselt. Senjettelektrikutel ----------------------------------------------------------------
vesinik jms.). Teise rühma moodustavad elektron- ja dipoolpolari-satsiooniga dielektrikud – polaarsed orgaanilised, poolvedelad ja tahked ained (nt õli-kampolkompaundid, epoksüüdvaigud, tselluloos, mõned klooritud süsi-vesinikud). Kolmas rühm – tahked anorgaanilised dielektrikud, kui neis esineb elektron-, ioon- ja kadudega ioon-polarisatsioon. Alarühmad: Elektron- ja ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad kristalsed ioonide tiheda pakisega ained (kvarts, vilk, kivisool, korund, rutiil) ja Elektron-, ioon- ja kadudega ioonpolarisatsiooniga dielektrikud. Siia kuuluvad anorgaanilised klaasid, amorfset faasi sisaldavad materjalid (portselan, mikaleks) ja ioonide hõreda pakisega kristalsed ained. Neljas rühm – senjettelektrikud. Neis esineb samaaegselt spontaanne, elektron-, ioon- ja elektron-ioon-relaksatsioonpolarisatsioon. Näited: senjettsool, baariumtitanaat jne 3.4 GAASIDE DIELEKTRILINE LÄBITAVUS
annaabi.ee 
