Kollisioon levib alati igas kanali suunas, kui on tegemist ühise kanaliga. Kui on tekkinud kollisioon, siis mõlemad kollisiooni tekitanud saatjad ootavad suvalise aja ja püüavad uuesti saata. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile. Andmed on kodeeritud väikestesse 53 baidistesse pakettidesse, mida nim. cell'ideks. ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1)ATM adaptation layer (AAL) see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis
Kui ACK tuleb enne seda kui aega saab otsa, siis on kaadriedastus olnud edukas. Kui, aga ACK'i ei tule õigeaegselt, siis saatja teab, et midagi on valesti ja suurendab oma juhuslikku ooteaega ning proovib siis mingi aja pärast uuesti. 46. ATM Arendamise eesmärgiks oli luua selline võrk, mis transpordiks reaalaja helisid ja videosid ning samuti ka teksti faile, e-maile ja pildifaile. Andmed on kodeeritud väikestesse 53 baidistesse pakettidesse, mida nim. cell'ideks. ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1)ATM adaptation layer (AAL) see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit'i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2)ATM layer on ARMi arhitektuuri südameks. Loob ATM cell'i, mis on sama tähtis
iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. Ehk tegu on pakettside protokolliga, mis kodeerib andmed väikestesse kindla suurusega pakettidesse (see erineb IPst ja Ethernetist). Algselt plaaniti seda teha otsast-otsani tehnoloogiana aga reaalses elus kasutatakse seda ruuterite vaheliselt kiireks sideks. Ühendusele orienteeritud andmeedastusteenus ATM põhineb pakettedastuste ja virtuaalahela võrkude arhitektuuril ning koosneb kolmest kihist: 1) ATM adaptation layer (AAL) – see kiht on ainult lõpp-kasutajate masinates ja on analoogne transpordi kihiga. Andmed liiguvad saatja poolelt kihtide vahel ülevalt alla ja vastuvõtja poolel alt üles. Ülesanded: vigade leidmine/parandamine, segmenteerimine. Loob AAL protocol data unit’i (PDU) ja saadab alumisele kihile. 2) ATM layer – on ATMi arhitektuuri südameks
annaabi.ee 
