Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala
Kõik kehad (monaadid) mõjutavad üksteist enamal või vähemal määral, mistõttu peavad oma sisemise maailma korras hoidma, et sobituksid kokku kõige ülejäänuga. Seetõttu ei saa monaadid jääda surnud kehasse. Surm, kui selline ei ole millegi lõpp, vaid lihtsalt ümberkehastumine. Sest asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, sest ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas, tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust ja kauge on väljendatav lähedase kaudu. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama. Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis,
Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala
olemasolu kohta. 5) Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga. 6) Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. 5) Vastuväited- argumendid 1)Jumal on igal pool kohal viibiv keskpunkt, sest kõik teda ümbritsev pole mitte lihtsalt kuskil, vaid kogu temaomane on vahetult olevikus ega eemaldu keskmest. 2) Ehk küll mõistus ei anna meile võimalust teada saada suure tuleviku üksikasju –me võime siiski sellesama mõistuse toel kindlad olla, et asjad on korraldatud viisil, mis ületab meie soovimised
usklikega seoses. See on positiivne, see aitab nii mõndagi elussubstantsi, kes on nö ära eksinud. Miks on miski, aga ei ole eimiskit? Kui oleks eimiskit, siis ei olekski miskit, mis tähendab, et väga vabalt võib olla ka eimiskit, aga keegi ei tea seda, kuna ei ole midagi teada. Me lihtsalt teama, miskit, kuna seda on võimalik tajuda. Asjades on kõik lõplikult seatud suurimasse võimalikku kooskõlla, ülim tarkus ja headus saavad toimida üksnes täies kooskõlas: olevik on tulevikust pakatamas; tulevikku olnuks võimalik lugeda minevikust; kauge on väljendatav lähedase kaudu. Hinge täiuslikkuse mõõduks on tema selgepiirilised tajumused. Iga hing tunnetab lõpmatust ja kõiksusi kuigi hägusalt. Ainult Jumalale on omane kõiksuse selgepiiriline tunnetamine, sest tema on selle allikas. 8.9. Leibniz iseloomustas jumala olemust kui võitmatut ja targemat meist kõigist. Kui Jumal on meid loonud, sest meie looja, peab olema aluseks meile kõigile, ehk siis peab ta olema
Teal too mäehari! Ah, võiksid sa sealt kaugele-kaugele vaadata! Ridastikku kulgevad kuplid ja kutsuvad orud! Oh, võiksin ma neisse kaduda! Lk. 44- Mu südant täitvast soojas tundest elava looduse vastu, mis mind senini tegi nii õnnelikuks ja muutis maailma mu ümber paradiisiks, saab mulle nüüd talumatu piinaja, kiusaja, kes jälitab mind igal sammul. Kui ma muidu vaatasin kalju otsast üle jõe kuni mäekinkudeni ulatuvat viljakat orgu, nähes kõike enda ümber idanemas ning pakatamas, kui silmitsesin jalalt kuni harjani kõrgeid, tihedate puudega kaetud mägesid, vaheldusrikkalt käänulisi orge meeldivaimate metsade varjus ja tasast oja sahiseva roostikuga kallaste vahel, peegeldamas ehmelisi pilvi, mida mahe õhutuul taeva all hõljutas, kui siis kuulsin linde enda ümber metsa elustamas ja kui punava eha taustal surus musttuhat sääske ning päikese viimane värelev pilk virgutas sumiseva putuka rohust lendu, sirin ning sagin ümberringi juhtis mu
annaabi.ee 
