KALENDRITAVANDI MUUTUMINE. · Meelelahutuslikul, ajaviitelisel tavandil on eeldusi kauemini traditsioonis püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute ,,sandistamised" ja kiigelkäimised. · Jõuluõlgede komme vahetus jõulupuukombega. · Rahvusvahelise sümboolikaga postkaartidelt saime tuttavaks pühadejänesega ja päkapikkudega, samuti jõuluvanaga. · Lihavõttepühade meelisteemad olid värvilised munad, pajuurvad, tibud ja põlvpükstes pühadejänes munakorviga, suvistepühade puhul kujutati kevadlilli, kaseoksi ja lembemotiive. Aprillikaartidel naerdi taunitavaid omadusi: riiakust, räpakust, lobisemishimu, liiderlikkust, rikkuseiha, liigsöömist, keigarlikkust 7 jms. Kõige rikkalikum oli jõulukaartide temaatika: Inglid, küünlasära, kellukesed, laternatega päkapikud, lumi jne.. RAHVAKALENDER NÜÜDISAJAL.
Suitsutamine Nõiasõnade lausumine Karjavits Söök/Jook: Kanamuna 14. aprill- künnipäev Kombed: Kevadiste põllutööde algus Tõrjemaagia ohvri pidustused 1. Kevadpüha- urbepäev 16.03-19.04 Pühapäev enne lihavõtteid Kombed: Palmioksad Pajuurvad Piitsutamine Magajate äratamine urvastega löömisel 2. Kevadpüha Pikseoht Kombed: Lõpeb 40. Päevane paast Söök/Jook: Puder Herned Oad Töö keelud: Mürarikaste tööde keeld Koristamise keeld Ehitustööde keeld Pidutsemise keeld 3
puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht. Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee.
nr.44. Gled-Airiin Saarso raamatus ,,Kevadised meisterdused" saab juhiseid, kuidas kasutada lastega meisterdamisel ära igasuguseid pabereid, torusid, kõrsi, lõngu, niite, topse, taldrikuid, mulda, kive jne: 1. Nähtamatud seemned lk.4 2. Omaenda supiroheline lk.5 3. Linnupesa lk.9 33 4. Juba linnukesed lk.10 5. Pääsuke lk.12 6. Vares lk.13 7. Sula lk.14 8. Puukoor lk.15 9. Volditud pajuurvad lk.29 10. Liblikas õiel lk.31 11. Roniv lepatriinu lk.32 12. Pajuurbadega kaetud munad lk.38 13. Maikellukesed lk.47 14. Taldrikulilllk.55 15. Trompetnartsiss lk.55 16. Konn lk.58 Lisa 21. Looduse vaatlusvihikust lk.9 Lisa 22. Looduse vaatlusvihikust lk.10. Lisa 23. Aiatuuliku askeldused: keskkonnategevusi lasteaias. 34 KOKKUVÕTE
Druiidide puuhoroskoobi järgi on nn pajuinimene sündinud harilikult 1.10. märtsil või 3.12. septembril. Kuukalendri järgi eelneb pajukuule, mis kestab 15. aprillist kuni 12. maini, lepakuu ja järgneb viirpuukuu. Urbepäeva ehk palmipuudepüha peetakse Eesti rahvakalendris pühapäeval enne lihavõtteid ning see märgib ühtlasi lihavõttepühade-eelse nn suure nädala algust. Urbepäeva traditsioonides on olulisel kohal pajuurvad, sageli tuntaksegi urbepäeva (urvapäeva, urvepüha, urvsipüha, Lutsis urgõpäiva) nime all. Pajuurbadega löömine (urbimine ehk urvitamine) või mõne muu puu (palmi, pöögi, kase, elupuu, kuuse jne) vitstega peksmine on rahvusvaheline komme, mille tekkeaeg ulatub eelkristlikku perioodi. 9 4. Aed-õunapuu (Malus domestica) Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim