Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pajusoo" - 4 õppematerjali

Draamateater
2
odt

Draamateater

rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.

Kategooriata → Uurimustöö
16 allalaadimist
Retsensioon Kolm õde
2
docx

Retsensioon Kolm õde

muusikaline kujundaja Liisa Hirsch, etenduse juht Karin Undrits. Teose on tõlkinud Otto Samma. Osades olid Mait Malmsten (Prozorov), Liis Haab (Natasa), Kersti Heinloo (Olga), Merle Palmiste (Masa), Marta Laan (Irina), Taavi Teplenkov (Kulõgin), Jan Uuspõld (Versinin), Hendrik Toompere jr jr (Tusenbach), Rein Oja (Soljonõi), Raimo Pass (Tsebutõkin), Jüri Tiidus (Fedotik), Mihkel Kabel (Rode), Tõnu Aav (Ferapont), Ester Pajusoo (Anfissa). ,,Kolm õde" on naturalistlik näidend kõrgklassi langusest Venemaal ja kaasaegses maailmas tähenduse otsimisest. See kirjeldab Prozorovide perekonna elusid ja pürgimusi. Õed on peenekombeliselt ja kultuuriliselt õpetatud noored naised, kes kasvasid üles Moskva linnaosas, kuid on viimased üksteist aastat elanud väikeses provintsilinnas. Esimese vaatuse alguses on Olga kooliõpetaja (näidendi lõpus direktriss). Masa on

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Päästeameti struktuuri referaat
48
docx

Päästeameti struktuuri referaat

Janne Pikma-Öövel - Politsei- ja Piirivalveameti administratsiooni personalibüroo juht Aivar Toompere - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktor Maiko Martsik - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Piret Teppan - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektor Jüri Pajusoo - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja 18 Riina Jõesaar - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane) Mats Päeske - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (õpilane) (SKA kodulehelt 04.05 2014) 3.3.4 Päästekolledž:

Muu → Ainetöö
25 allalaadimist
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

kuigi seal valitses niigi andekate näitlejate üleküllus. 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna paljuski just noortele lavajõududele tuginenud Lutsu „Kevade” (lav. Kulno Süvalep ja Kaljo Kiisk), mida mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust; Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. 1940. ja 1950. aastatel tuli kutselisele lavale inimesi ka teatrite ajutistest õpperühmadest (Lia Laats, Ants Ander, Ester Pajusoo jt.), samuti iseõppijaid (Herta Elviste, Karl Kalkun, Leonhard Merzin, Hilja Varem, Milvi Koidu jt.). 1950. aastate keskpaiku hakati taas väärtustama erinevat režiikäekirja, ajajärgu oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht, Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris

Ajalugu → Eesti kultuuriajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun