sajandit Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat sõna Eesti esimesed haikud kirjutas Barbarus 1930. aastal Võrdlus, metafoor Sama karva kui päike (lk 50) Tuulel ei ole taldu (lk 9) Isikustamine Pudened päike (lk 18) Järv vaatab sind (lk 25) Tuul jäi vakka (lk 24) Seened sirguvad õuel (lk 38) Epiteedid Niitmata rohtu (lk 8) Õites toominga all (lk 13) Tumma niitja käes (lk 22) Kodu kollased karikakrad (lk 29) Öö pehme sõba all (lk 32) Pista pajuoks märga mulda (lk 34) Lõkendav päike (lk 36) Suur must leivapäts (lk 41) Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kaplinski https://goodbyemyestonian.wordpress.com/bio / https://et.wikipedia.org/wiki/Haiku Kaplinski, J. (2008). "Teiselpool järve" https://www.google.ee/search? q=jaan+kaplinski&espv=2&biw=1366&bih=667&tbm=isch&imgil=qRrq2Qi2n7 fVwM%253A%253BHBVo3_9JGOaSZM%253Bhttp%25253A%25252F %25252Fwww.estlit
Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Tanel Saar ja Madis Muul. Kõige rohkem tõusis esile pearolli mängiv Ago Soots. See, kuidas mees suutis esile tuua lühikese, küürus ja vana Fausti, olles ise pikk ja soliidne noormees, muutis vaatamise eriti kaasahaaravaks. Näiteks vaatuse alguses, kus Soots hakkas doktori rolli minema, vääneldes ja paindudes nagu pajuoks, paistis kõik tol hetkel nii harmooniline ja sobilik, kuid eemalt vaadates võis see kummaline ja pigem naljakas tunduda. Lisaks vana ja väeti doktori rollile sai mees suurepäraselt hakkama ka armunud nooruki ja Mefitofelese mängukanni mängimisega. Mefistofelest kehastanud Tanel Saar suutis tuua välja mitmeid erinevaid ilmeid ja emotsioone. Hetkega muutus särasilmsest hurmurist ihne saatan. Välimuses tõi Saar paganliku tegelase esile
Eriti levinuks muutus see komme möödunud sajandi algul. Jugapuu okstest vanikut peeti selle tiheda okastiku ja sügavrohelise tooni tõttu kenamaks kui kuuseokstest vanikut. Näiteks Saaremaal ehiti nendega hooneid suuremate pidustuste puhul ja kaeti kalmukünkaid. Omaette kasutusala oli pajuokstel veesoonte leidmisel. Enamasti paju oksast, vahel ka pihlaka oksast valmistati pild ehk nõiavits. Sellega otsis kaevutark veesooni, kui oli vaja talule uut kaevu rajada. Pild oli kaheharuline pajuoks, mille harusid kaevutark veesooni otsides käes hoidis. Veesoone kohal pidi oksa tipp allapoole käänduma. Pilda valmistamisega seostus mitmesuguseid maagilisi toiminguid. Näiteks pidi sellele erilise väe andma valmistamine volbriööl, 1. mail. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Puude juurte ja okste endisaegsel kasutamisel ei olnud metsade looduslikule mitmekesisusele kuigi olulist mõju. Erandiks on ehk olnud kaseokste ja noorte
annaabi.ee 
