suhtes, vajavad palju valgust. Kõige vareasemad pajutibud ilmuvad kevadel põõsastele, mis on veele kõige lähemal. Tibud on pungasoomuste all kogu talve valmina ootel, esimeste soojadega nad kooruvad.Urvad paisuvad kohevateks kollasteks pallideks mai alguses. Ajaloos on pajuokstest punutud korve. Kaugemates maades tehtud ka paate ja maja seinu. Pajukoort on kasutatud naha parkimiseks. Meditsiinis on kooreleotis tunnsutatud reumarohi, peavalu ravim ja palaviku alandaja. Pajukoores olev aine on salitsiin, mis on looduslik aspiriin. Valmistati ka vanasti pajupilli. 18) Pihlakad (Sorbus) Eestis on kolm looduslikku pihlakaliiki: Harilik pihlakas, Pooppuu ja Tuhkpihlakas. Harilik Pihlaka lehed on sulgjas liitlehed. Poopuu lehed meenutavad lepalehti. Pooppuu viljad on suuremad. Pooppuu võib kasvada võimsamaks kui Harilik Pihlakas. Tuhkpihlaka lehe alumine pool on kaetud tuhkhalli karvakorraga, leht sarnaneb pooppuu
ning selle tuhastamisel ei tohi üldtuhasisaldus ületada 10%. Pajukoort kogutakse kevadel mahlade suurima liikumise ajal, mil koor on lahti. Droog kujutab endast 2530 cm pikkusi torukesi või pooltorukesi, mis võetakse oksalt ringlõigete ja neid ühendava pikilõike abil. Kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis. Koort kogutakse 23 (5) aasta vanustelt okstelt. Droogi peaks kuivatama temperatuuril 20 °C umbes kümme päeva. Pajukoores on omalaadne apteek. Pajukoor sisaldab fenoolglükosiide, millest peamised on salitsiin (112%) ja salikortiin (0,019%), leidub ka 2'-atsetüülsalikortiini, tremulatsiini (harva üle 1%), populiini, salireposiidi (punapajus 0,11,2%), purpureiini (punapajus kuni 0,4%), pitseiini, vimaliini ja triandriini; aga samuti salitsiini, salikortiini ja salireposiidi atsetüleeritud derivaate, salitsüülhappe estreid ja salitsüülalkoholi. Salitsülaatide derivaatide
O v e s in ik s id e S a lits ü la a t Salitsülaat (s a lits ü ü lh a p e ) Salitsüülhape (o-hüdroksübensoehape; joon. 40) on vees vähelahustuv valge kristalne aine. Looduses esineb metüül- estrina, nt pajukoores. Salitsülaat on tugevam hape kui bensoe- Jo on . 4 1 hape, tingituna molekulisisese vesiniksideme tekkest. Viimane OH soodustab karboksülaat-aniooni stabilisatsiooni ja viib happe- lisuse tõusule (joon. 40). COO-
annaabi.ee 
