maa, mis Kalevipojast maha jäi mereks ning jalge ette silla. Imestunud sellid jäid veetaha ning Kalevipoeg pääses putku. Segaduses Tühi küsis Kalevipojalt, kas too päästis piigakesed. Kalevipoeg vastas pilkamisi, et tema päästis. Tühi päris veelgi:" Kas Kalevipoeg lõi Sarvik-taadi nagu teiba maasse?" Kalevipoeg kostis pilkamisi vasta, et jah tema torkas kälimehe maasse nagu teiba. Tühi küsis kas Kalevipoeg ka Vanaeide vangistas? Kalevipoeg pilkamisi pajatades, et jah tema vangistas koogiküpsetaja. Tühi pärima kas ka tema võttis mõõga varnast, nõiavitsa ja imekübara ning ka koorma kulda kaasa? Pilkamisi hõiskas Kalevipoeg, et jah tema see oli. Viimaks küsis vana Tühi, kas Kalevipoeg ka kunagi tagasi tuleb? Kalevipoeg vastas sellepeale, et eks ta kunagi tuleb Sarvik-taadiga arveid klaarima. Sellepeale punus Tühi hirmuga tuldud teedpidi tagasi. Päike hakkas juba loojuma, ning Kalevipojal hakkas ka väsimus peale tikkuma
alkohooli sõltuvuse all Üldandmed ja elukäik Alkoholiga puutus Andres kokku esmakordselt 15 aastaselt, Ta avastas momentaalselt selles omaette maailma, mis teda paelus. Alkohol võttis ära ta loomupärase tasaduse ja häbelikkuse, hirmud ja üksindustunde. Andres Hakkas kohe jooma üleliia palju, tol ajal põhjustas see suure oksendamise, mis hiljem sõpradele rääkides naljakaski tundus ja omamoodi uhket tunnet tekitas seiklustest pajatades. Andres mäletab hästi, kuidas ma innukalt neid korteripidusid ja nädalavahetusi ootas, et avaneks võimalus alkoholi tarvitada. Üksinda hakkas Andres jooma juba siis enne peole minekut võtis ta ikka julgust pudelist. Kõik kooli söögirahad läksid enamasti just viina või muu säärase peale,ta hakkas ka trenniskäimise rahasid , mida vanemad heauskselt andsid, alkoholi ostmiseks kasutama. Trennides ei käinud ja valetas vanematele igasugu jama kokku , et veel rohkem raha saada.
inimesed on erinevad, kõik väärtustavad elus erinevaid asju. Kultuurinormide õõnestamine tuleb mängu aga siis, kui noored tüdrukud või poisid loevad neid tekste, veel mõistmata ühiskondlikke olukordi. Nemad võivadki arvata, et see on normaalne, kui mees näeb naises ainult ema, abikaasat või ihaldusobjekti. Sellega viitan eelkõige Tuglase novellile "Suveöö armastus." Tuglas on ilmselt püüdnud kirjutada väga romantilist ning südantsoojendavat novelli, pajatades ihalevast armastusest noorte vahel palaval suveööl. Mida mina aga sellest välja loen on see, et tüdruk peab poisile anduma, ta endaga teki alla lubama, sest muidu võib poiss muutuda vägivaldseks. Tänapäeval on vägivaldsus ja armastus niivõrd omavahel puntras, et me ei saagi tihti aru, millega siis tegu on. On väga vale romantiseerida vägivaldseid tegevusi ja ütlusi ning pidada seda normaalseks. Ei ole õige, et meie tütred
annaabi.ee 
