Keskhommik- snäkid Lõunasöök- päeva tähtsaim söögikord! 12.00-13.00 supp; liha- või kalaroog aedviljade, kartuli või nuudlitega joogiks mahl, mineraalvesi, õlu või vein(Reinvein) Õhtuoode- kohv ja kook Õhtusöök e. abendbrot- 19.00-20.30 sarnaneb lõunasöögiga, kuid juurde pakutakse leiba Tüüpiline Saksa toit on üks rasvane ja tugev talupojalõuna 4,5 miljn. tonni sealiha aastas Valmistusviisid Lihast ja köögiviljadest valmistatakse pajaroogasid Kala hautatakse või keedetakse Aedvilju keedetakse, marineeritakse ja kasutatakse toorelt Piirkondlikud erinevused Põhja-Saksamaale on iseloomulikud mereannid: heeringas, forell, angerjas Lõuna-Saksamaa: erinevad pastatooted Lääne-Saksamaa: mõjutused Prantsusmaalt Mõnedes piirkondades on populaarne õlle- ja leivasuppide valmistamine Üldiselt on toidud rasvased ja rammusad Click to edit Master text styles Second level Third level
igasuguseid seeneroogasid ning purki pandud marineeritud seeni. Kindlalt ja suure au sees on püsinud nii vana aja köögis kui ka tänapäeva Eesti köögis kartulitoidud. Enamjaolt on meie kõigi igapäeva toiduks kartul, sellele lisandub kas tavaline jahukaste, koorekaste või erinevad külmad kastmed. Ka vanal ajal söödi palju kartulit ning jahukastet. Kartul on enamike toitude valmistamise aluseks, võimalik on teha tavalisi keedu- või ahjukartuleid, erinevaid pajaroogasid ning hautisi, lisaks on kartul ka enamike suppide lahutamatu koostisosa. Tänapäeva Eesti köögis on üsna tõusvateks trendideks ka kiirtoidurestoranid ning kohvikud. Pakutakse sõbralike hindadega erinevate maitseomadustega kebabe, pizzasid, värskeid saiu, salateid, magustoite ning erinevaid jooke. Jook, mis on siiani trendikas on kindlasti piim. Seda juuakse kõige sagedamini küll putrude kõrvale või pannakse putrude peale, kuid võidakse ka juua lihtsalt erinevate toitude kõrvale.
o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss ei sisalda gluteeni, siis ei saa sellest valmistada kergitatud leibasid. Küll aga valmistatakse hirsijahust lamedat leiba, kooke, helbeid, pudingeid, suppe, pajaroogasid. Kaer (Avena sativa) Kaer kuulub tähtsamate toiduteraviljade hulka. Maailmas toodetakse ligi 50 miljonit tonni kaera aastas. Inimtoiduks valmistatakse põhiliselt kaerahelbeid. Kaer sisaldab rohkem valku kui nisu, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi kaerajahu üksinda leivaküpsetuseks. Küll aga valmistatakse kaerajahust 1 küpsiseid ja kooke
Peale sügavkülmutamist tuleb liha aeglaselt sulatada, soovitatavalt külmikus, 2-4 kraadi juures. Kiire sulatamine muudab liha tuimaks ja kuivaks. Toiduks valmistamine Ulukilihast võib valmistada igasuguseid lihatoite. Põdraliha sarnaneb oma maitseomadustelt paljuski veiselihale ning seetõttu võib toiduks valmistamisel kasutada samu võtteid ja soovitusi. Väga levinud on mitmesugused ahjupraed. Lisaks sobib metsloomalihast valmistada suppe, pajaroogasid, ja hakklihatoite. Kuna ulukiliha sisaldab loomulikult vähem rasva, siis võib hakkliharoogade paremaks sidumiseks juurde lisada seapekki. Hakklihatoitude valmistamiseks on lõputuid võimalusi. Võid lisada nt, oliive, päikesekuivatatud tomatid, dijon sinep, seened, tsillikaste, tomatipüree, sidrun koos koorega, seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini
Taimed seas, näiteks harvendatakse vahegkaugusega 5 - 8 cm helmikpöörisega Pikaealise kultuurina tuleb baklazaanitaimed ette kasvatada. Seemnete idanemiseks peaks temperatuur olema vahemikus +20...+30ºC. Tõusmed ilmuvad umbes 10 päevaga. Ei talu sagedasi ümberistutamisi. Kasvuaegne temperatuur peaks olema +22...+25ºC. Külma ja ka tuuletõmmet baklazaan ei talu. Küll aga valmistatakse hautist ja meeldib talle päikseline kasvukoht. Taimed pajaroogasid, sobib istutada kasvuhoonesse pärast öökülmade grillimiseks ja möödumist praadimiseks avamaale külvatakse seeme mai lõpul või juuni algul, kui muld on juba soe.Varase saagi saamiseks võib kurgitaimi ka ette kasvatada. Taimed istutatakse kasvukohale, kui neil on 3 - 4 pärislehte. Kurgiseeme tuleb avamaale külvata võrdlemisi hõredalt, et taimi ei oleks vaja harvendada. Seeme külvatakse 4 - 10 cm toiduks(salatites,
annaabi.ee 
