Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paisutanud" - 5 õppematerjali

Kuritöö ja Karistus
1
doc

Kuritöö ja Karistus

Ta hakkas sonima, nägi verisest ööst aina und ning see ei andnud talle rahu. Kui juhuslikult tuli jututeemaks liigkasuvõtja ja tema tütar, siis Raskolnikov tardus, mõtles, kas teised juba teavad, saavad midagi aru. Ta oli tihti kahevahel, see muserdas teda, rikkus elu. Napoleoniks ei saada siiski nii, et sa võid teha ühe halva teo mitme teise heateo vastu. Üks päev läks ta kuriteopaika vaatama. Raskolnikov oli ilmselgelt oma mõtted jälle suureks paisutanud ning see ei lasknud tal enam olla see, kes ta kunagi oli. Sellest külaskäigust peale hakkas kõik Porfiri Petrovitsile palju selgemaks saama ning ta teadis, et Raskolnikov on mõrvar. Lisaks sellele, hakkas viimane rääkima ise mõrvast ­ algul tõde, pärast lükkas kõik väited ümber. Inimesed vaatasid tema peale viltu, kuid keegi ei uskunud, et tema oli veretöö toimepanija, välja arvatud Porfiri. Kogu romaani vältel on Roskolnikovi hinges konflikt

Kirjandus → Kirjandus
153 allalaadimist
Kalevipoeg 2 osa
1
odt

Kalevipoeg 2.osa

Linda oli oma laulusuuga kangeid poegi kasvatanud, samasuguseid nagu isa. Linda oli nad inimeseks imetanud ja kangelaseks karastanud . Kui pojad suureks kasvasid läksid nad õnne otsima, pesa- aset püüdma , sest Linda ja Kalevi põllumaake enam neid ära toita suutnud. Kalevite taat ütles ,et kunagi peab Viimase poja nimeks saab Sohni ,sest muud ei osatud nimeks panna. Ühel vaiksel õhtul ütles Kalev lindale ,et Linda on talle kangeid poegi kasvatanud, neid armupiimal paisutanud ja käisvarrel kiigutanud. Varsti saab ta veel ühe poja sünnitama , ning sellele pojale jääb meie riik, sest kui kõik kolm siia jääksid siis sööksid üksteist ära. Kalevi taat käsib neil liisku heita , kes saab rahva kaitsjaks, kuningriigi valitsejaks. Kuid pikka aega ei mõõdunud , kui Kalevite taat haigevoodisse langes. Ruttu saatis Linda Lepatriinu tarkadede käest nõu küsima, et mida tegema peaks. Lepatriinu lendas üle maa ja mere,

Kirjandus → Kirjandus
33 allalaadimist
Jaan Kaplinski analüüs - Ülevaade luuletajast ja loomingust
18
doc

Jaan Kaplinski analüüs - Ülevaade luuletajast ja loomingust

Kevade on tulnud Varblane väike mees Targad ja tubased Teremees Tõnu Täis kitsu ja kätsu Siret ja Piret Kärbsejaht Misalgab Kus on lumi Miks Vihmal on ilus hääl minul on vihmamantel Sügisel 3 Iirimaal on ilmasepad Suve soe silmadesse Õhtu on õunapuu Päikese aknasse Meie suured mured Kõllatse tsirgukese Kaks otsa Luuletused Kevade on tulnud Kevade on äkki tulnud, Lausa salamahti ja Teinud köögiakna all Lumelilled lahti ja Paisutanud Enajõe Üle perve luhale, Meelitanud lõunamaalt Linnuparved kohela, Teinud lapsed näljaseks, Laste riided poriseks. Tore oleks kevade, Kui vanemad ei toriseks Talveõun Talvel suvi on soojal maal, Talvel suvi on kaugel lõunas. Aga killuke sellest suvest on siin Selle suures punases õunas, 4 Mis kasvas vanaisa akna all Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Konspekt 2009 geoloogia
25
doc

Konspekt 2009 geoloogia

Glatsiaalsed setted ­ liustikusetted. Glaukoniit ­ rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatne rauamineraal. Graptoliitargilliit ­ varem diktüoneemakildana tuntud Alam-Ordoviitsiumi orgaanilise aine rikas ning sageli graptoliitide kivistisi sisaldav kiltsavi. Jääaeg ­ ajavahemik, mille vältel suurt osa Maa pinnast katsid liustikud. Jäävaheaeg ­ jääaegade vaheline soe aeg. Jääpaisjärv ­ järv, mille liustik on paisutanud oma serva ja maapinnal oleva takistuse vahele. Kaljuvoor ­ mandrijää kulutusel aluspõhjakivimitest tekkinud liustiku liikumise suunaline ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm. Karjäär ehk avakaevandus ­ maavara pealmaakaevandamise koht. Kerogeen ­ kivistunud orgaaniline aine. 21 Kihistik ­ kihistu alajaotus. Kihistu ­ enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud

Geograafia → Geoloogia
50 allalaadimist
Neid linde me tunneme
36
pdf

Neid linde me tunneme

2. Kuidas harakas musta pugu sai, Eesti rahvajutt, lk. 249. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 3. Harakas, Rein Saluri. Linnud. Tallinn: Eesti Raamat 1981 4. Haraka oksjon, Jaan Rannap. Isa, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2000 13 LINAVÄSTRIK LINAVÄSTRIK. Nagu teada, saabub linavästrik märtsi lõpul või aprilli alguspäevil, mil keva- dine päike on jääkaanetise rabedaks paisutanud. Jäälagunemine pole enam mägede taga. Nõnda kuulutab väike lind terves Eestis vete vabanemist ja kannab õigusega selliseid nime- tusi nagu jäälõhkuja, -kolataja, -põrutaja-, -põtk, -põtkes, põtkaja, jäätallaja jne. Nagu linavästriku nimetuski ütleb, on ta seotud linadega. Kui lindu nähti kevadel esimest korda kõrgel lennus, katusel või aiateibas, võis loota kena linakasvu, kui aga maas või madalal, siis kehva ja kesist

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun