Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli. Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega -Asetada nookuri ja nuki vahele lehtkaliiber, ning reguleerpolti sisse ja välja keerates, seada nookuri selline asend et lehtkaliiber tuleb nookuri ja nuki vahelt välja kerge tõmbega
Klapipea temperatuurid 1- klapi säär, 2- klapi lukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine, 5- klapi pea e taldrik Klapi tööpind sobitatakse lihvimise teel pesa tööpinnaga. Tööpinna laius võib olla vahemikus 1...1,5 mm. Kui klapi tööpind laseb gaase läbi, kahjustub see pind kuumuse käes. Seda nimetatakse klappi põlemiseks. Skeemil 1 on klapi tööpind klapi töödeldud serval õige laiusega ja klapp pesas õiges aendis. Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine 1-Mootoriplokk, 2- põlemiskamber, 3- poolkuu lukud, 4- Klapisoon, 5- Klapitaldrik, 6- klapivedru, 7- sääretihend, 8- vedru taldrik, 9- Juhtpuks, 10- klapi säär, 11- klapipea, 12- klapipesa, 13- Tööpind, 14- lehtkaliiber, 15- nookur, 16- kontramutter, 17- kruvikeerel, 18- mutrivõti, 19- tõukurivarras, 20-telg Reguleerimist alustatakse esimeses silindris survetakti lõpu otsimisega. Seejärel kruvikeereli abil hoitakse kruvi kinni ja kontramutter keeratakse lahti
Hammast piiravate erinimeliste profiilide vahelist kaugust jaotusringjoone kaarel nim. hamba jaotusringpaksuseks s. Niisamuti määratletakse hamba paksusi ka teistel ringjoontel (näiteks peaderingpaksus sa). Hambavahe ringlaiused: hambavahe jaotusringlaius e hambavahe peaderinglaius ea jne. Kuna hammasrataste geomeetria arvutamisel lähtutakse külglõtkuta hambumisest, on s + e = p = m . Paisumisvahe ning määrdekihile vajaliku ruumi tõttu peab tegelikult s1 < e2. Profiilidevahelise ringkülglõtku jt (vt. joon. 22) saamiseks antakse hammasratta joonisel hamba nimipaksuse mõlemad piirhälbed negatiivsed [eraldi joon.]. Ühisnormaali n-n sihis mõõdetavat lõtku nim. normaalkülglõtkuks jn. Ratta peaderingjoone ja vastasratta jalgaderingjoone vahelist radiaalkaugust nim. radiaallõtkuks c. Kahe hambuva ratta peaderingjoonte vahele jäävat telgedevahelise joone lõiku nim
Neljataktilises mootoris on vaja ühe töötsükli (väntvõlli otsas on termiliselt töödeldud sfäärilised otsakud 8. kähe pöörde) vältel avada sisse- ja väljalaskeklappe ainult Nookuridöon kinnitatud kesksele teljele, kusjuures üks kord. Järelikult peab nukkvõll pöörlema väntvõllist laagriteks võivad olla. pronkspuksid või nõellaagrid. Noo- kuri ühes otsas on paisumisvahe reguleerkruvi koos vastu- 36 37 mutriga. Nookuritelg kinnitatakse poltidega silindrikaane toenditele. Gaasi j aotusf aasid. Silindri täitumine kütteseguga ja heitgaaside kõrvaldamine silindrist sõltub peale muude tegurite klappide (kahetaktilises mootoris silindriakende) avatud oleku kestusest. Seda iseloomustavad gaasijaotus-f
annaabi.ee 
