Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi". Neid peab siis olema väga palju. Iga üks neist on oma kera tsenter. Kerasid on sama palju kui punkte. Selleks: 32 Tegemist on ühe ja sama punktiga ( K ), kuid koordinaadid on erinevad. Niimoodi saime situatsiooni, mil kogu ruum paisub ühe korraga. Nagu reaalne Universum. Ei ole paisumiskeset ega mingisugust eelistatud suunda. Universumi ruum koosneks nagu lõpmata
Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et ,,punkt K täidab kogu ruumi". Neid peab siis olema väga palju. Iga üks neist on oma kera tsenter. Kerasid on sama palju kui punkte. Selleks: 32 Tegemist on ühe ja sama punktiga ( K ), kuid koordinaadid on erinevad. Niimoodi saime situatsiooni, mil kogu ruum paisub ühe korraga. Nagu reaalne Universum. Ei ole paisumiskeset ega mingisugust eelistatud suunda. Universumi ruum koosneks nagu lõpmata
Kera ise asub ruumis. K on kera tsenter. Kui kera tsenter on ristkoordinaadistiku alguskoht, siis punkt K on ristkoordinaadistiku alguspunkt. Kuid meil on kera, mis asub ruumis – ristkoordinaadistikus. K ei ühti ruumi ristkoordinaadistiku alguspunktiga. Muidu oleks K koordinaadid nullid. Kera suhtes on K koordinaadid nullid. Kuid ruumi ristkoordinaadistiku suhtes aga K0( x,y,z ). Punkt K on kera paisumiskese. Kera tsenter ühtib kera paisumiskesega. Oletame, et „punkt K täidab kogu ruumi“. Neid peab siis olema väga palju. Iga üks neist on oma kera tsenter. Kerasid on sama palju kui punkte. Selleks: 33 Tegemist on ühe ja sama punktiga ( K ), kuid koordinaadid on erinevad. Niimoodi saime situatsiooni, mil kogu ruum paisub ühe korraga. Nagu reaalne Universum. Ei ole paisumiskeset ega mingisugust eelistatud suunda. Universumi ruum koosneks nagu lõpmata
annaabi.ee 
