meie aja arvamist. Kõige mitmekülsem ja viljakam teadlane oli filosoof Aristoteles 384 322 enne meie aja arvamist. Karl Marx oli Aristotelest vanaaja suurim mõtleja. Ajaloo isa nimetuse on pärinud V sajandil enne meie aja arvamist elanud ja tegutsenud ajaloolane Herodotos. Müütide ja anektootide tegia on ,,Historia". Herodotose tööd jätkas ajaloolane Thukydides. V sajandil nõuti, et iga kodanik kaitseks kohtus end ise. Kõige silma paistvam kõnemees oli Demosthenes umbes 384 322 enne meie aja arvamist. Kreeka kõnekunsti pani kirja Aristoteles kes 355 aastal enne meie aja arvamist koostas raamatu ,,Retoorika". 534 aastal enne meie aja arvamist etendati Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat. Kreeka teatris esinesid alati mehed ja nad pidid pidevalt muutma maske, näoilmet ja isegi pidid riietuma ja mängima naist. Kreeka etendustes oli vaid 3 meesnäitlejat. Koor koosnes tavaliselt 12-24 inimesest. Kui
Teater: Roomas oli teater koguaeg samasugune see ei arenenud edasi. Cicero- Tal oli 3 kõnekunsti stiili: madal stiil oma seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks, keskmine kuulajate naudingu pakkumiseks ja kõrge kuulajate innustamiseks, ta oli kõnemees. Kuldne aeg kultuuris- Augustuse võimuletulek tõi kaasa kultuuri soodsa arengu. Kunsti ja kirjanduses rooma ülistamine. Maecenas oli rikas kultuurisoosija. Vergilius- poeetide seast kõige välja paistvam, Tema peateos, eepos Aeneis, pühendub aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele, see kirjeldab Trooja hävitamist. Ajalookirjutus:Caesar on ka tuntud ajalookirjutajana teoses Märkmeid Gallia sõjast, räägib oma vallutussõdatest. Titus Livius- ajaloolane, kirjutas teose Linna asustamisest alates. Ptolemaios- Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, pani universumi pildi kokku. 10. Usk Rooma riigis:
Tal olid omad korrespodendid ja abilised, kes jagasid materjali ja informatsiooni eriteemade kohta. Oluline väljaanne on "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Topograafilised väljaanded Liivimaa ja Eestimaa kohta. Annab ülevaate baltiprovintside eluolu üle. Baltimaades mitmed autorid hakkasid avaldama mõtteid, mis nõudsid talurahva olukorra parandamist. Talurahva olukorra kritiseerijaid oli mitmeid, kuid kõige välja paistvam oli Garlieb Helwig Merkel (1769-1850). Esimene, kes käsitles Eesti ja Läti talupoegi mitte kui pärisorju vaid rahvust, kellelt võeti vabadus vägivaldselt ära. Kohalik mõisnikkond oli häiritud Gabriel Helwig Merkeli töödest, ta sai hüüdnime Liivimaa Voltaire. Eestikeelse ajakirjanduse algus: Järjepidavad eestikeelsed ajalehed hakkasid ilmuma 1857. Kuid kõige esimene eestikeelne ajaleht ilmus 1806, Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Marahwa Näddala-Leht, 1821-1823 ja 1825
annaabi.ee 
