stratosfääris hapnikust pidevalt juurde. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoonid on ka väga tugevad kasvuhoonegaasid. Freoonide kasutuse lõpetamiseks sõlmiti aastal 1987 Montreali protokoll, mis kohustab kõiki allakirjutanud riike teatud ajaperioodi jooksul osoonikihti kahjustavate freoonide asendamise ohutute freoonidega. Hoopis teine lugu on aga pinnalähedase osooniga mis on sinna tekkinud inimtegevuse käigus atmosfääri paistatud lämmastiku oksiidide, metaani ning süsinikmonoksiidi (tuntud ka vingugaasina) omavahelisel reageerimisel umbes 410 nm lainepikkusega valguskiirguse toimel. Maapinna lähedal on osoon süsinidioksiidist mitmeid kordi tugevam kasvuhoonegaas. IPCC kolmanda raporti kohaselt on osooni mõju soojenemisele kolmandal kohal süsinikdioksiidi ja metaani järel.[6] Maapinna lähedal tekitab osoon ulatuslikku kahju nii taimedele kui ka inimestel. Et osooni
põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse. Seejärel hakati põllukivihunnikuid piklikumaks kujundama, kuni viimaks piklikud kivihunnikud ühendati põllupeenardeks. Kogu süsteem kujunes seega Langi arvates juhuslikul alusel. Küla Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga – ühised külapõllud ja heinamaad olid jagatud talude vahel kasutamiseks hulga väikeste, segi paistatud tükkidena. Külasarase kasutamist ja muid küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem (kubjas), mõisnike võimu laienemise ja pärisorjuse kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). 7
Külad ja heinategu Küla 19. sajandini asustus-, majandus- ja haldusüksus (külakogukond kui sotsiaalne organisatsioon, temale kuuluv maa-ala ehk külasaras ja sellel paiknev hoonestus), pärast 19. sajandi teise poole maade kruntimist peamiselt haldusüksus. Ühe küla moodustasid suurem või väiksem kogu peresid/talusid, mis olid omavahel seotud kehtiva maakasutussüsteemiga ühised külapõllud ja heinamaad olid jagatud talude vahel kasutamiseks hulga väikeste, segi paistatud tükkidena. Külasarase kasutamist ja muid küla omavalitsuse küsimusi lahendas külavanem (kubjas), mõisnike võimu laienemise ja pärisorjuse kujunemise tõttu muutusid küla ametimehed mõisa võimu teostajateks külas. Kuni 19. sajandini säilis loomade ühiskarjatamine, küla karjase ja sepa palkamine, tuleõnnetute ühine abistamine, ühistööd (talgud). Küla kogukond koosnes õiguslikult ja majanduslikult eri kihtidest: peremehed, vabadikud jt. kehviktalupojad, sulased ja tüdrukud
Meeleolu. Tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik.Kui miskit jääb järele saab sellest alustada filosoofilist ülesehitust. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Olukord ja sellele vastav meeleolu kus: ..me oleme paistatud ellu/maailma enne kui me aru saime kuhu meid on paisatud. ..see maailm, kuhu me oleme paisatud tundub meile võõras, ebakohane vastuolus meie endiga. Camus : omandame elamise harjumise enne kui mõtlemise harjumuse. Heidegger: inimene on Dasein (kohalolu). Dasein on maailmas olemine, inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk eksistentsiaal. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati
annaabi.ee 
