EI, JAH 7.Mis on randmeliigese sündroom ? 8.Millises asendis peab olema selg ? 9.Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada 10.Kas jalad peavad olema toetatud ? EI, JAH Vastused: 1.) Keha asend peab olema vaba 2.) Laud peab nii asetsema, et õlavars ja käsivars oleksid 90 kraadise nurga all 3.) Randmeliiges peab olema otse 4.) JAH 5.) EI 6.) JAH 7.) Pidev ja korduv randme painutamine, millega kaasneb sõrmede pingutatud hoidmine teatud asendis pikema aja jooksul võib rannet painutavate kõõluste ülepinge ja ärritusetõttu kiiresti tekitada 8.) Selg peab olema toetatud 9.) Ergonoomiline tool on tool, mis aitab hoida selga õiges asendis. Samuti aitab toetada jalgu ning käsivart. Tänu ratastele kergendab liikumist. 10.) JAH
peavad olema toetatud. 3. Millises asendis peavad olema käed arvuti taga ? Vastat paari lausega. Arvuti taga peavad inimesel käed olema nii, et õlavars ning käsivars oleksid 90 kraadise nurga all. 4. Kas käsivarred peavad olema toetatud ? JAH 5. Kas randmeliiges peab olema otseasendis ? JAH 6. Mis on randmeliigese sündroom ? Kirjeldada paari lausega. Randmeliigese sündroom on pidev ja korduv randme painutamine. Randme painutavate kõõluste ülepinge ja ärrituse tõttu võib kiiresti tekkida mediaannärvi mehaaniline vigastus. Lõpptulemusena areneb inimesel välja nnkarpaalkanali sündroom. 7. Millises asendis peab olema selg ? Vastata 1-2 lausega. Selg peab olema sirge ning toetatud. 8. Milline on ergonoomiline tool ?- kirjeldada Ergonoomilise tooli seljatugi aitab hoida lülisammast õiges asendis, aitab toetada käsivart ja jalgu. Rattad tooli all kergendavad liikumist. Ergonoomilise tooli seljatugi ja
F 1=2,5 f 1=2,5∗208,6=521,5 N { M 21,9 f 2= = =104,29 ≈ 104,3 N 1,5 R2 1,5∗0,140 Suure rihmaratta rihmade jõud: F 2=2,5 f 2=2,5∗104,3=260,75 ≈ 260,8 N Rihmarataste painutavate koormuste leidmiseks liidan vastavate rihmaratastele mõjuvad jõud. Väiksema rihmaratta painutav koormus: FA=F1+f1=208,6+521,5=730,1 N Suurema rihmaratta painutav koormus: FB=F2+f2=104,3+260,8=365,1 N
suurim pinge (punkt D), mida materjal talub · DE plastsed deformatsioonid ja katsekehal tekib kael (venib välja ja läbimõõt väheneb), lõpuks katsekeha puruneb (katkeb). Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb Materjalide deformatsioonid pöördemomentide (väänavate ja painutavate) mõjudes on sarnased deformatsioonidega jõudude mõjudes. Materjalide piirpinged nihkel määratakse katseliselt väändeteimiga. Väändeteimi väljundiks on nihkediagramm (Joon. 1.10). Teras on ainuke konstruktsioonimaterjal, millel esineb märgatav voolavus. Piirseisund inseneripraktikas = Hooke'i seaduse kehtivuse lõpp lim = Y = ReH lim = 0.2 = Rp0
Rütmiliste reflekside reguleerimisest võtavad osa KNSi paljud osad, alates seljaajust ja lõpetades suuraju poolkerade koorega. Tähtis osa nende regulatsioonis on põhimiktuumadel. Veel võtavad regulatsioonist osa ka vaheaju ja keskaju ning väikeaju. Rütmilised refleksid on aluseks tsüklilistele liigutustegevustele (nt kõnnile ja jooksule). 42.HOIAKUREFLEKSIDE TÕTTU PEA JA KAELA SIRUTAMINE SUURENDAVAD sirutajate LIHASTE TOONUST, PEA JA KAELA ETTEKALLUTUS SUURENDAVAD painutavate LIHASTE TOONUST 43.LIHASKETI EHK LIHASLINGU MÕISTE Lihased töötavad omavahel väga täpselt organiseeritult. Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette. 44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE Avatud lihaskett - Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars >
annaabi.ee 
