venitusharjutuste abil. Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama · Lihasgrupid, mille treenimisele peaks enam tähelepanu pöörama on eelkõige kerelihased, sest just kõhu- ja seljalihaste nõrkus või tasakaalustamata arendamine tingib suuremaid rühivigu ja seljavaevusi. · Järgmisena tuleb tähelepanu pöörata ülakehale: õlavöö ja käsivarre sirutaja- ja painutajalihastele. · Jalgade lihaskond vaagnavööst allapoole: reie- sääre- ja jalalaba lihased. Kui jalgade sirutajalihased saavad üldjuhul aktiivset koormist igapäevaelus: seismine käimine, jooks, hüpped siis painutajalihastele näiteks reie tagakülje lihastele tuleb treeningul seetõttu suuremat tähelepanu pöörata. · Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja
jooga suurepäraselt treenida paindlikkust ja lihaseid üle kogu keha. Hakka joogaga tegelema tasapidi ning jälgi muutusi kehas. Vali joogaõpetaja, kes on sinu vajaduste ja võimete suhtes mõistev ning pakub tagasisidet. Toeta selgroogu Selgroogu ümbritsevate lihaste toonus võib naistel pärast menopausi väheneda rohkem kui vananevatel meestel. Treeningutel on oluline keskenduda selja sirjutajalihastele, kaela painutajalihastele ja küljelihastele. Treenerid oskavad sind selles juhendada. Toitu tervislikult Luude tervise jaoks on esmatähtis D-vitamiin ning nagu teame, siis ka kaltsium. Proovi vajalik kogus neid aineid kätte saada toidust. Kui tunned, et võid vajada toidulisandeid, konsulteeri enne oma arstiga. Kergeid nippe, kuidas oma rühti parandada · Alustuseks seisa sirgelt Aja selg sirgu ja seisa nii, et jalad on kergelt harkis. Kujutle, et keegi tõmbab kergelt nöörist su
info vahetus keha ja aju vahel: saadab “teateid” ja toob peaajust “käske” 2. reflekside keskus MOTOORNE TÖÖ 3. toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks Meie lihaste töö: S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele. käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE – osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all) Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad – osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli) juhteteed. Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed. • KÕIK HIERARHILISE KONTROLLI ALL
annaabi.ee 
