Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzi kõver; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine. (Arrak 1995.a, lk48-49) Joonisel 1 on kujutatud tulude jaotust 1998.a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45 kraadine sirge, kus elanikkonna kumulatiivne jaotus võrdub tulude kumulatiivse jaotusega. Ebavõrduse suurust saame mõõta Lorenzi kõvera ja absoluutset võrdsust kajastava sirge pindalaga ehk kõvera painega. (Arrak 1995, lk48) Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning Lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrduse joone vahele jäävate pindalade suhet, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, nimetatakse Gini indeksiks (Kall 2008, lk1) Kui võrrelda tulude jaotust 1998.aastal ja 2007. aaastal (joonis 1), on näha, et tulud on mõlemal aastal üpriski sarnaselt jaotunud, seega ka Lorenzi kõverad paikenevad lähestikku. Allikas: (Kall 2008.a, lk 1)
16 korda esimeste aatompommide võimsuse ja võrdudes 1% plahvatuse mikrohetkel päikese poolt toodetud energiaga. Inimkond tormas meeletu võidurelvastumise ja tuumahukatuse äärel balansseerimise poolsajandisse. Sarnaselt Svejki maakerade paradoksiga seadsid Einsteini poolt lahendatud vastuolud inimkonna vastakuti palju mastaapsemate vastuoludega. Kuid uudse olemusliku painega kaasnes ka eriskummaline ühistunne. Õigupoolest saamegi ju inimkonnast kui tervikust rääkida alles nüüd, kus on loodud selle objektiivne ühisosa potentsiaal kõiki sildu põletavaks (ja taasühendavaks :s) reterritalisatsiooniks. Tuumaenergiast sai üleilmastumise peamiseid allikaid nii oma negatiivse kui positiivse kuvandi läbi. Negatiiv avaldus peamiselt memeetiliselt, luues külma sõja mõlemale osapoolele vajaliku ideoloogilise baasi suurte
Selles tuleb sisse rahvuslikke motiive. Algab Rummo luules korduv mesilaste motiiv (seos Liivi mesilastega). ,,Lumevalgus ... lumepimedus" (1966) talvine, tähendusrikas lumi, külmad motiivid Rummo luules sagenevad. Tundetoon muutunud otseselt traagilisemaks (ema mälestuseks). Mitmekesine, ühtselt komponeeritud. Tõsine püsivus (liikumist arvesse võttes). Kodumotiiv ja pere ühtehoidmine on Rummo varases luules tugev, kuid see on raskuse või painega seotud. Sünteesiv luulelaad. Kõrvalhoidvad märgid. Kõik kihutavad ringrajal, aga tema ei soovi selles osaleda, ronib tribüünil. Raamatus saavad kokku klassikaline esteetika ja modernsem luulekogemus, ka modernistlik luulekogemus. Ei teki teravad konflikte ja vastuolusid. Teistest erineb ,,Väikese linna kohvikumuusika" vallatum eksperimentaalne luule. Avakandistlik pool Rummost. Ankruhiivaja ajal kirjutas